Möödunud aastal alguse saanud autovarguste süüasja uurimine viis keskkriminaalpolitseinikud mullu talvel suure relvaarsenalini, mille omamises süüdistatud mehe Harju maakohus teisipäeval süüdi mõistis.
Autovarguste uurimine viis politsei suure relvaarsenalini
28. juuli 2009, 19:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiprokurör Steven Hristo Evestuse sõnul sattus 47-aastane Vladimir politsei huviorbiiti seoses varastatud autode arvele võtmise kahtlusega ning mullu 18. novembril otsustasid korrakaitsjad kontrollida tema valduses olnud BMW-d. Kui politseinikud sõiduki pagasiruumi luugi avasid, leidsid nad sealt aga oma üllatuseks hulga tulirelvi, sadu padruneid, suure koguse lõhkeainet ning mitu tulirelva helisummutit.
Selgus, et Vladimir oli endale soetanud erineval ajal ligi kilogrammi lõhkeainet heksogeeni, UZRGM-tüüpi õppe-imitatsioonisütiku ja selle mehhanismi, elektridetonaatori, F1-tüüpi sütikuta käsigranaadi, revolvri Smith & Wesson, üle 300 revolvri ja püstoli padruni, Kalašnikovi automaadi, kaks püstolkuulipildujat PP-91, ligi pooltuhat automaadi padrunit ning kaks helisummutit, mis sobisid PP-91 püstolkuulipildujale.
Mees kinnitas politseinikele, et oli lihtsalt suur relvahuviline ning oli arsenali soetanud hobi korras. Ta väitis, et pole allilmaga seotud ning relvad olid tal autos lihtsalt selleks, et käia aegajalt inimtühjades kohtades märki laskmas.
Kui keskkriminaalpolitsei hakkas uurima, kust Vladimir relvad sai, selgus, et tema varustajaks oli kunagi Kaitseliitu kuulunud 39-aastane Anton. «Tuli välja, et Anton oli oma tutvusringkonnas teada-tuntud relvameister, kes vajaduse korral parandas tulirelvi, ehitas neid ümber ja oli valmis soovijale ka müüma. Loomulikult oli tema tegevus ebaseaduslik,» ütles Evestus BNS-ile.
Keskkriminaalpolitsei tuvastas, et Vladimir sai enamuse oma arsenalist just Antonilt, vaid lõhkeaine, sütikute, detonaatori ja granaadi päritolu jäi välja selgitamata. Samuti jäi selgusetuks, kust oli relvad ja laskemoona saanud Anton.
Kohtueelse uurimise lõppedes sai Vladimir süüdistuse suures koguses lõhkeaine, lõhkeseadeldise olulise osa, tulirelvade ja laskemoona ning tulirelva helisummutite ebaseaduslikus käitlemises. Anton sai samuti süüdistuse tulirelvade ja laskemoona ning helisummutite ebaseaduslikus käitlemises.
«Mõlemad mehed tunnistasid end eeluurimisel täielikult süüdi, kahetsesid tehtut ja kinnitasid, et ei asu enam kuritegelikule teele,» ütles Evestus.
Harju maakohus mõistis mehed teisipäeval lühimenetluse korras süüdi. Kohus karistas Vladimirit viieaastase vangistusega, millest viis kuud ja 26 päeva kuulub reaalsele täitmisele, ülejäänud tuleb aga kanda tingimisi viieaastase katseajaga. Kuna mees oli reaalselt kandmisele määratud karistusaja juba eeluurimisel ära istunud, siis vanglasse tal enam minna ei tule.
Ka Anton sai viieaastase vangistuse, millest tal tuleb reaalselt trellide taga veeta neli kuud, ülejäänud karistusaeg aga kanda tingimisi viieaastase katseajaga. Ärakandmisele kuuluva vangistuse alguseks luges kohus tänavu 2. aprilli, kui mees kinni peeti.