Savisaar kuulutas Vabaduse väljaku avatuks

Erik Henno
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Renoveeritud Vabaduse väljaku avamine.
Renoveeritud Vabaduse väljaku avamine. Foto: Mihkel Maripuu

Täna pärast suurejoonelist päikeseloojangul alanud ja ilutulestikuga kulmineerunud avamistseremooniat kuulutas Tallinna linnapea Edgar Savisaar Vabaduse väljaku avatuks.

«Siin - sellel väljakul - tajub eriti selgesti aega meie ümber ja meis endis, aja liikumist ja selle pöördumatust. Inimene on ikka püüdnud aega peatada. Ja soovinud ilusat hetke enda jaoks seisatada, meelde jätta. Seepärast võiks Vabaduse väljakut vabalt kutsuda ka «meeldejätmise väljakuks», isegi «mälu väljakuks»,» ütles Savisaar oma pöördumises.

Savisaar meenutas, et 20. augustil 1991 deklareeris rahvas just Vabaduse väljakul kindlameelset tahet luua taas oma iseseisev ja sõltumatu Eesti riik.

«Sest Eesti riik - olgem täpsed - tekkis jälle just rahva enda tahtel, ja mitte ainult rahvaesindajate tahtel Toompeal. Tookord nägi Rahvarinne, et käest võidakse lasta ajalooline hetk Eesti riigile. Ja tõi rahva Vabaduse väljakule, ehkki meid ähvardati inimeste vastu soomusmasinad käiku lasta,» meenutas linnapea.

«Tegelikult sündis meie vabadus 20. augustil siin - Vabaduse väljakul. Seda meenutagu meile Vabaduse Kell, mis näitab kaht aega - üht, mis kuulub kõigile, ja
teist, mis mõõdab meie vabaduse aja kestust. Mitte asjata ei kanna Vabaduse Kell pealiskirja «Tallinnalt Eestile». Meie iseseisvus augustis 1991 algas siit,» ütles
Savisaar.

Vabaduse väljaku ümberehitust alustati mullu augustis, väljaku ümberehituse kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 280 miljonit krooni.

Vabaduse väljaku ümberkujundamise aluseks olnud detailplaneeringu koostas arhitektuuribüroo Alver & Trummal Arhitektid, ümberehitustööde projekti koostas AS
Sweco Projekt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles