Tallinna eelarvet ähvardab ränk kukkumine

Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra lausus, et kui olukord majanduses ei stabiliseeru, võib tööpuuduse kasvu, kõiki muid majandusaktiivsuse languse näitajaid ning omavalitsustele eraldatava tulumaksuosa määra alandamist arvestades olla tõenäoline, et linna maksutulu võib langeda tuleval aastal kuni 300 miljonit krooni.

Rahandusministeerium piiras aasta alguses omavalitsuste laenuvõtmise võimalusi, mis sisuliselt tähendab, et linn ei saa tuleval aastal võtta tavapärast ligi 500 miljoni krooni suurust laenu, mida linn seni investeeringuteks kasutas. Samuti on praeguse kinnisvaraturu madalseisu ajal keeruline teenida tulu vara müügist.

Kõik see kokku võib moodustada tulude langust kuni üks miljard krooni ning linna 2010. aasta eelarve suuruseks tõotab esialgsetel hinnangutel jääda vaid veidi üle 6 miljardi krooni.

Tänavune eelarve oli vastuvõtmise ajal tervelt 8,1 miljardi krooni suurune, suvel tehtud kärpega vähenes see aga 7,34 miljardi kroonini. Nüüdne langus tähendaks ligi 16 protsendi suurust vähenemist ka tänavusest kärbitud eelarvest.

Linnaeelarve oli viimati kuue miljardi krooni piirimail 2006. aastal, mil see küündis 6,19 miljardi kroonini. 2005. aasta eelarve suuruseks oli 5,43 miljardit krooni.

Ränk kukkumine tõotab tõenäoliselt tulla just investeeringute ehk uute objektide ehitamise, kapitaalremondi või uute asjade ostmise vallas, milleks linnal on tänavuses eelarves oma ning riigi- ja välisraha kokku 926 miljonit krooni, kuid tuleval aastal ähvardab see kahaneda 600 miljoni kroonini.

Eelkõige teeb vähikäiku linna enda raha, mida tänavu on investeeringuteks 800 miljonit krooni ning mille suurus võib kahaneda kaks korda.

Seejuures tuleb arvestada, et 2010. aastal on investeeringute mahus suurima osakaaluga välisrahastus ja selle kaasfinantseerimiseks vajalik linna omaosalus. Eelmisel nädalal linnavolikogus heaks kiidetud Ülemiste liiklussõlme ehitamist puudutava eelnõu kohaselt kuluks tuleval aastal uue liiklussõlme jaoks ühtekokku 313,3 miljonit krooni - 185,5 miljonit krooni euroraha ning 127,8 miljonit krooni linna raha.

See aga tähendaks, et kui linn Ülemiste sõlme tõesti ehitama hakkaks, jääks teiste teedeehituste, koolide ja lasteaedade ning kultuuriasutuste peale vaid mõnisada miljonit krooni investeeringuid.

Nii kasinalt pole linnal vaba raha investeeringuteks sel sajandil veel olnud. Kuigi linnaeelarve näiteks 2005. aastal oli 5,43 miljardit krooni, oli linnal raha uuteks investeeringuteks koguni 1,06 miljardit krooni.

Investeeringuteks mõeldud vaba raha kadumine on seotud sellega, et vahepealsetel aastatel on järsult suurenenud linna püsikulud - kasvanud on palgad ning juurde on loodud ja suurendatud erinevaid sotsiaaltoetusi. Samuti on uute investeeringute raha ära söönud PPP-projektid (avaliku ja erasektori ühisprojektid).

Ka Kendra tunnistas, et uuteks investeeringuteks mõeldud linnaeelarve raha jääb tuleval aastal vähemaks, kuid lisas, et arvestada tuleb sellega, et linn on headel aegadel suutnud ka küllalt palju vajalikku ära teha.

Ta ei soostunud spekuleerima teemal, kas eelarve vähenemine võib kaasa tuua ka ametnike koondamisi ja palgakärpeid või mõnede sotsiaaltoetuste kaotamist.

Finantsjuhi sõnul on eelarveprotsess praegu käimas ning asutused on tegemas oma ettepanekuid kulude kokkuhoiuks.

«Sotsiaalne kindlustatus tuleb inimestele tagada, mistõttu surve tegevuskuludele on suur,» märkis ta. «Ehk investeeringute mahtu tuleb paratamatult vähendada, et tagada toimetulek tegevuskulude poolelt.»

«Kindlasti on tugev surve sotsiaaltoetuste allesjäämisele olemas - töötuid ja vaesuse piiril elavaid tekib iga päevaga juurde,» lisas Kendra. «Sealt pole võimalik kamaluga kokku hoidma hakata. Kõik muud kulud on veel lahtised.»