Kõnniteel parkimine toob trahvi kaela

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paekaare tänaval seisavad autod liikluseeskirja rikkudes pidevalt kõnniteel.
Paekaare tänaval seisavad autod liikluseeskirja rikkudes pidevalt kõnniteel. Foto: Mihkel Maripuu

Lasnamäel asuva Paekaare tänava kortermaja elanik on pahane, kuna ta on juba vähemalt aasta otsa parkinud oma autot kodumaja ees kõnniteel, kuid eelmisel nädalal leidis järsku sõiduki kojamehe alt trahvikviitungi.



Tulevaste ebameeldivuste ärahoidmiseks oma nime mitte avaldada soovinud mees kinnitas, et eelmise nädala neljapäeval oli Paekaare tänava kõnniteele peale tema oma sõiduki parkinud veel päris mitu juhti ning kõigil neil oli auto esiklaasil kojamehe all trahvikviitung 300 kroonile.



Mees ütles, et on Lasnamäel elanud juba üheksa aastat, aga midagi niisugust ei ole veel kogenud. Kõige kummalisem olevat see, et väidetavalt kuulub see kõnnitee korteriühistule ehk on eramaa.



Kaks võimalust


Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo ütles, et kõnniteele parkijale tehakse hoiatustrahv, mis ei lähe karistusregistrisse.



«Kui inimene väidab, et ta on aasta aega autot kõnniteel parkinud, siis on kaks võimalust – kas ta ei tea liikluseeskirjast midagi või eirab tahtlikult eeskirja,» sõnas Harjo. «Rohkem võimalusi ma ei näe.»



Ta lisas, et magalarajoonide suurte kortermajade ette ei mahu nagunii kõigi elanike autod ära, mistõttu tuleb paratamatult leida koht mõnes parklas või parkimismajas.



Transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Ruth Pärn kinnitas, et kui puudub liiklusmärk või muu märgistus, mis lubab kõnniteel parkida, siis ei tohi seda teha. Linna paigaldatud märk näitab ka, kuidas tohib autot parkida – kas nelja rattaga kõnniteele või kuidagi teisiti.



«Loomulikult oleme viimasel ajal hakanud rohkem kõnniteel parkivate autode omanikke karistama, sest inimesed pöörduvad meie poole ning kurdavad selle probleemi üle,» tõdes Pärn. «Eriti on see seotud laste turvalisusega. Magalad on väga täis pargitud, selles ongi häda.»



Kõnniteele parkija saab küll vaid hoiatustrahvi, kuid ära tuleb see maksta igal juhul. Esimesel korral saab valesti parkija trahvi 300 krooni. Kui ta aga õppust ei võta, siis järgmine hoiatustrahv on juba üle kolme korra suurem ehk 1000 krooni.



Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järviku sõnul teeb mupo hoiatus­trahvi tavaliselt siis, kui majaelanikud on neid välja kutsunud, et süüdimatult oma auto kõnniteele parkinud inimest korrale kutsuda.



Seadus paneb paika


«Ma saan aru, et magalarajoonides ei ole tõesti autosid kuhugi panna, mistõttu püüame ka inimlikult läheneda,» ütles Järvik. «Kui aga tegemist on ikka väga ülbe parkimisega ning inimestel ei ole kõnniteel võimalik  korralikult liikuda, siis teeme trahvi ära küll.»



Liiklusekspert ja vandeadvokaat Indrek Sirk kinnitas, et kõnniteedel parkimise kohta on liiklusseaduses ja liikluseeskirjas kindel reegel, mis ütleb, et seal parkida ei tohi. Tavaliikleja jaoks moodustab erandi see, kui on olemas vastav parkimist lubav märk või tänavakatte märgistus. Aga ka sel juhul peab jalakäijatele jääma vähemalt poolteist meetrit vaba ruumi.



Sirk rõhutas, et kohustus liiklusreegleid järgida kehtib sõltumata sellest, kellele kõnnitee kuulub. Kui see on korteriühistu omanduses, siis peab ühistu panema üles seal parkimist lubava märgi. Vastasel juhul saab valesti parkijat igal juhul trahvida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles