Kuigi Tallinna elanike arv suurenes aastaga ligi 2700 inimese võrra, kasvas pigem muukeelsete inimeste arv ning eestlaste osakaal langes vähem kui pooleni pealinna elanikkonnast.
Eestlaste arv Tallinnas langes alla poole elanikest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Numbrid räägivad seda keelt, et kui mullu 1. jaanuari seisuga elas Tallinnas 210 745 eestlast, siis tänavu samal kuupäeval oli see arv kahanenud juba 191 853 inimeseni. Kokku on Tallinnas praegu 406 703 elanikku.
Mullu moodustasid eestlased pealinna elanikkonnast 52,2, tänavu aga 47,2 protsenti. Langenud on ka venelaste osatähtsus - 38,6 protsendilt 34,9-le. Kasvanud on aga paljude teiste rahvusgruppide arvukus. Nii näiteks elab pealinnas 13 813 ukrainlast ning 7251 valgevenelast. Teiste rahvuste osakaal pealinnas on oluliselt väiksem, kuid Tallinna on elama kolinud varasemast rohkem soomlasi, rootslasi, inglasi ja teisi välismaalasi.
Tallinnas elab juba tavapäraselt venelasi kõige enam Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas. Eriti drastiline on olukord just Lasnamäel, kus eestlastest elanike arv on venelastest poole väiksem. Põhja-Tallinnas pole asi nii erinev, seal on mõlema rahvusgrupi osakaal peaaegu ühesugune, kuigi venelaste väikese ülekaaluga.
Rahvastikuregistri andmetel oli eelmisel aastal eestlastest elanikke kõige rohkem Nõmmel, kus nende osa moodustas isegi rohkem kui 80 protsenti. Peaaegu samas suhe on ka Pirital, ainult veidi jääb alla kesklinn. Kristiines moodustavad eestlased umbes kaks kolmandikku elanikkkonnast ning venelased veerandi. Mustamäel on eestlasi natuke üle poole elanikkonnast, Haaberstis on aga mõlemaid rahvusi peaaegu ühepalju.