«Kõige olulisemaks tööriistaks on osutunud saag,» tõdesid Külli Rist ja Katrin Päevakene, kes askeldasid Eesti Noorte Arhitektide Liidule eraldatud lumehunniku kallal.
Lumelinna ehitajad pakast ei pelga
19. jaanuar 2010, 18:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seal peab austerlase Friedensreich Hundertwasseri voolavate vormidega majadest innustust saanud arhitektide ja nende sõprade käe läbi valmima spiraalikujuline liuväli.
Arhitektid projekteerisid oma liumäele ka uhke trepi, kuid kümnekraadises pakases lumehange ees seistes otsustati suurejooneline trepp esialgu ehitamata jätta ja ka liumäe spiraalilt üks keerd vähemaks võtta.
Teisest lumehangest püüab tudengite ühendvõistkond vormida hiigelsuurt gorillat. «Kõige rohkem on siin TTÜ esindajad, aga mujalt on ka. Eelmisel aastal olime erinevates koolivõistkondades. Kuna nüüd on keskkool läbi, siis ajasime lihtsalt seltskonna kokku ja tulime ehitama,» rääkisid meeskonnaliikmed.
Lamava gorilla skulptuuril, kelle pead markeerib juba hiigelsuur lumepall, saab olema ees kaks suurt treppi ja taga kolm liumäge. «Esimesed päevad ongi kõige hullemad. Pärast, kui viimistlemiseks läheb, on juba lihtsam,» rääkis Gert Kosenkranius, kes tänavu juba kolmandat korda lumelinna ehitamisel osaleb.
Kummagi meeskonna liikmed külma ei pelga. «Tuleb kõvast tööd teha, siis ei hakka külm.» Vahepeal käiakse tiigijäässe raiutud august ämbriga vett toomas ja töö läheb jälle edasi.
Ainsad, kellele külm ei meeldi, on 21. kooli meeskond. «Ilm annab ennast ikka tunda. Soojema ilmaga oleks ikka mõnusam ehitada, praegu peab aeg-ajalt ennast soojendamas käima,» ütlesid Lisette Velt ja Jörgen Aav, kelle kaaslased ongi parajasti sooja läinud.
Noored plaanivad väiksemate laste jaoks mõeldud lumelossi ehitada iga päev, kuigi vahepeal peab koolis ka käima. «Me võitsime koolis lumeskulptuuride võistluse ja selle eest saime õiguse siia tulla. Aga tundidest päris ära ei pääse,» ütles Velt.
Valgusfestivali juures pooleldi palgalise, pooleldi vabatahtlikuna ametis olev Riho Külaots tegi keskpäeva paiku pargiserva ülesseatud telgi nurgas olevale raudahjule tuld alla ning süütas ka väljas seisvas pajas tule, et ehitajad seal ennast soojendada saaksid. Pärastpoole lubati ehitajatele ka kuuma jooki serveerida.
Ürituse peakorraldaja Epp Leikop saabub järjekordse portsu lumelabidatega, mida ta just hankimas käis. «Esimesel päeval on, nagu alati väikesed segadused. Kes millist lumehunnikut tahab, kes millise hunniku saab. Ja ootamatult selgus, et lumelabidaid on vaja juurde tuua. Igal aastal selgub, et neid läheb vaja rohkem, kui parajasti on,» räägib Leikop ja sööstab jälle minema, järgmisi asju ajama.
Ühe lumehunniku otsas seisab tuntud kinnisvarafirma logoga silt: «Müüa». Lund müüa keegi siiski ei kavatse. BPE Kinnisvaraeksperdi meeskond on lihtsalt oma objekti ära tähistanud.
Tänavuse lumelinna ehitavad Tallinna ühisgümnaasiumi õpilaste ja vilistlaste, Juhkentali gümnaasiumi, Tõnismäe reaalkooli, Tallinna 21. kooli, Vanalinna hariduskolleegiumi, Linnamäe vene lütseumi, Tallinna 37. keskkooli, Arte gümnaasiumi, Sõbrakese lasteaia kasvatajate, Eesti Noorte Arhitektide Liidu liikmete, Ühendatud kunstnike, BPE Kinnisvaraeksperdi ja Webmedia meeskonnad.
Lumelinn avatakse pidulikult laupäeval, 23. jaanuaril kell 13.