/nginx/o/2010/01/22/300516t1hf399.jpg)
Trammiga sõitjad kurdavad, et ühissõidukites valitseb krõbe külm, seda eriti varahommikul.
Trammide kütteseadmed jäävad pakase vastu nõrgaks
/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
22. jaanuar 2010, 22:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige külmemad olevat hommikul depoost välja sõitvate trammide salongid. Trammipargi pressiesindaja sõnul vastab see tõele vaid osaliselt. Nimelt töötavad trammidepoos trammijuht-paigutajad, kelle ülesandeks on muuhulgas ka trammides kütte sisse lülitamine 20 minutit enne seda, kui need liinile lähevad. Paraku jääb sellest suure külmaga ilmselt väheks.
Tramme köetakse kalorifeeridega, mida on ühes trammis tavaliselt kolm tükki. Kui need mingil põhjusel ei tööta ja õhkkond kipub trammis jäiseks muutuma, tuleks sellest teatada dispetšerile.
«Kui te tunnete, et trammis on külm ja küte ei tööta, siis teatage sellest trammidispetšerile (tel 6 976 333). Ja ärge öelge, et kolmanda liini tramm on külm, vaid vaadake trammi garažeerimisnumbrit. See on trammi välisküljel olev kolmekohaline number,» soovitas trammide hooldus- ja remondiosakonna juhataja Aare Rebane.
Ta ütles, et trammide kütteseadmed töötavad praegu küll täisvõimsusel, aga nendest on vähe kasu, sest kui tramm peatuses kõik uksed avab, läheb kogu soojus sealt välja. Nii et hubast soojust on trammipargis peaaegu võimatu saavutada.
Trammide küte lülitatakse Rebase sõnul vastavalt transpordiametiga sõlmitud kokkuleppele sisse siis, kui välistemperatuur langeb alla nulli. «Siis lülitatakse küte esialgu poole võimsuse peale. Kui temperatuur langeb alla miinus viie kraadi, siis pannakse täisvõimsusele,» rääkis Rebane. Välistemperatuuri jälgimine on dispetšeri ülesanne, kes siis annab temperatuuri langedes trammijuhtidele raadio teel korralduse küte sisse lülitada.