Botaanikaaia juhid soovivad juba tänavu aprillis või mais lammutada kuulsa Pirita rippsilla, mida kasutavad tuhanded inimesed jalutamiseks ja looduses käimiseks.
Pirita jõe rippsild läheb lammutamisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kose uusasumi kortermajas elav Veronika Teder on tõeliselt nördinud, et Pirita rippsild läheb lammutamisele, sest vanaemana käib ta pea igal nädalavahetusel kahe lapselapsega üle silla, et botaanikaaias jalutada. Sama teevad ka paljud noored vanemad ümberkaudsetest majadest.
«Lastel on alati soov minna rippsillale jõge vaatama,» märkis Teder. «Erilised muljed on neil kevadel jõe vahutavast veest. Kui Kose uusasumi elanikel võetakse ära võimalus üle rippsilla käia, kuna ei ole raha silla renoveerimiseks, siis on see kergema vastupanu teed minek.»
Botaanikaaia direktori Karmen Kähri sõnul on rippsild juba ohtlikus seisus. Möödunud aastal vahetati küll silla laudist, kuid raudkonstruktsioon toetub puidust alustaladele, mis ei ole enam rahuldavas olukorras. Pärast lume sulamist on kavas tellida ekspertiis. Alustalade vahetamine oleks kallis ettevõtmine, milleks botaanikaaial raha puudub.
Kähr mainis, et rippsilla Pirita poolses otsas asub botaanikaaia pajuliste kollektsioon, mida on kavas arendada ja kaitsta. Sinna tahetakse istutada katseaias kasvatatud väärtuslikud pajuistikud, millel on oht sattuda varguse või vandalismi ohvriks. Seega kujutab rippsild botaanikaaia arengule otsest ohtu.
Pirita linnaosavanem Tiit Terik mainis, et sillast üle käivaid inimesi on kindlasti tuhandeid ning rajatise lammutamisega püütakse muuta nende väljakujunenud harjumusi.
Teriku sõnul on linnaosa ja botaanikaaia juhid püüdnud rippsilla küsimust kuidagi omavahel klaarida, sest linnaosa ei poolda silla lammutamist. Silla allesjäämist soovivate kirjadega on linnaosa poole pöördunud nii Pirita kui Lasnamäe elanikud.
«Üks asi on sillast ülekäimine, aga see rajatis lihtsalt sobib sinna, on omamoodi meeldiv asi,» ütles Terik. Ta lisas, et üks võimalus on selline, et linnaosa saab silla enda bilanssi ning leiab raha selle kordategemiseks. Eks paljugi sõltub ka kulutuste suurusest.