Teletorn läbib 100 miljonit krooni maksva uuenduskuuri

Tänavu möödub Tallinna teletorni avamisest 30 aastat. Ja kuigi pealinlastele võib torn tunduda juba iseenesestmõistetava ja loomulikuna, pole selliseid ehitisi maailmas sugugi palju.

«Kõrgtornides asuvad turismiatraktsioonid on mujal maailmas populaarsed,» kinnitab SA Tallinna Teletorn nõukogu esimees Aare Siimon. «Üle maailma on külastajatele avatud rohkem kui 50 teletorni ning külastajate arv küündib sageli mitme miljoni inimeseni aastas.»

Järgmisel kevadel naaseb ka Tallinna teletorn nende väärikate ehitiste nimekirja, mis on külastajatele avatud. «Loodame teletorni külastusarvuks esimesel aastal saada üle 100 000 inimese. Kolmandal-neljandal aastal püüame seda hoida vähemalt 90 000 – 100 000 külastuse piires – see teeb kolm kuni viis protsenti Tallinna aastas väisavate välisturistide hulgast,» tutvustas Siimon eesmärke.

Suured muudatused

Seda, millega huvilisi püüda, on uuendatavas teletornis omajagu. Kuigi torni välisilme ei muutu, muutub põhjalikult sissepääsuala – lammutatakse senine pääslahoone, sel-
le ja torni vahele jääv pikk bassein ning varikatused.

Vaade teletornile avaneb juba Kloostrimetsa teelt ning külastajad pääsevad mööda maapinnalt tõusvat kaldteed otse torni teisele korrusele. Ümber kujundatakse ka torni ümbritsev territoorium.

Sisetöödel pööratakse suurt tähelepanu külastajate (tule)ohutuse tagamisele: asendatakse suur osa elektrisüsteemist, ehitatakse uus ventilatsiooni-, jahutus-, suitsuärastus- ja automaatikasüsteem.

Torni vaateplatvormi alla rajatakse aga nn paanikaruum, kus külastajad tulekahju korral kuni ohu möödumiseni olla saavad.

Asendatakse ka liftid, mis muudetakse tulepüsivateks ning neid saab tuleohu korral kasutada külastajate evakueerimiseks. Loomulikult ehitatakse ümber 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm ja selle kohal asuv seni külastajatele suletud olnud 22. korrus, kuhu tulevad väljapanekusaalid.

«Põhiliseks atraktsiooniks jääb kindlasti 170 meetri kõrguselt avanev panoraamvaade, mida täiendavad mitmesugused temaatilised ekspositsioonid,» märkis Siimon.

Nii saavad soovijad oma kõrgusetaluvuse proovile panna 170 meetri kõrgusel klaaspõrandal seistes ja otse enda alla vaadates või väliterrassil. Vaateplatvormi korrusel avatakse ka väike kohvik, restorani torni praegu kavandatud ei ole.

Kiitvad hinnangud

Siimoni sõnul hakkab üks huvitavamaid väljapanekuid tutvustama Eesti teadlaste saavutusi erinevates valdkondades: biotehnoloogia ja meditsiin, energia ja kliima, IT ja e-riik, kosmos, ühiskond ja kultuur, loodus, arhitektuur ja disain. «Märksõnadeks on innovaatika ja ulme ning seda toetab ka sisekujundus,» lisas ta.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd märkis, et teletorni sissepääsualas kavandatavad muutused jätsid talle meeldiva mulje. Teletorni uuendamist pidas ta linnale heaks lahenduseks, kuna tegu on ainulaadse ehitisega.

Linnaplaneerimise ameti Lasnamäe ja Pirita piirkonna juht Mari Heinsoo tõdes samuti, et kavandatavad muutused tundusid talle huvitavad.

Kogu teletorni uuendamise eelarve on 102,8 miljonit krooni, ehituskulud moodustavad sellest 60 protsenti. Ülejäänu jääb kõigi muude tegemiste tarbeks, olgu selleks siis väljaminekud sisustusele, ekspositsioonidele, projekteerimisele vm.

Praeguste hinnangute kohaselt kujuneb teletorni külastuse hinnaks ligi sada krooni, soodustused hakkavad kehtima õpilastele ja gruppidele.