Kultuurikatla korstnasse tuleb lift

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuurikatla renoveerimise rahastamine vähenes.
Kultuurikatla renoveerimise rahastamine vähenes. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tallinna vanasse elektrijaama rajatavas kultuurikatlas saab peagi tsirkusetrikke proovida, liftiga korstna otsa sõita ning katusega väljakul jalutada, kirjutab ajaleht Pealinn.


Kultuurikatla eskiisi koostanud arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili idee järgi saab katla üheks olulisemaks elemendiks selle esimesel korrusel olev sisetänav. «See pole lihtsalt koridor, läbikäigu paik, vaid toimumiskoht,» selgitas kultuurikatla juht Peeter Jalakas. «Tänava keskel olevast katlasaalist kujuneb aga katusega väljak, kus külastajad pidevalt mõnel üritusel või tegevuses osaleda võivad.»



Väljalõhutud küttekatelde asemel leiab saalis endale koha


näiteks läbi kahe korruse ulatuv tsirkus, mille ehitamiseks tuleb saali põrandat kolm meetrit tõsta «Kui rääkida tsirkusest, siis kangastub kõigile hiiglaslik areen,» mainis Jalakas. «Katlasse tuleb aga harjutuskoht lastele ja tsirkusetruppidele koos väikese tribüüniga, mis loomulikult ootab publikut ja ka inimesi, kes tahaksid samuti trikke proovida.»



Samas pääsevad tehnikahuvilised keldri kaudu ka kahte säilinud katlasse, et uurida, kuidas need omal ajal toimisid.



Saali alla tuleb klubi ürituste tarvis ja selle kõrvale väike helistuudio. Jalaka kinnitusel leiab kultuurikatlas koha veel kolm-neli stuudiot ja heligalerii. «Üks stuudio oleks heli jaoks, teised universaalsed - seal saab tantsida, laulda või kas või maalida. Eesmärk pole rangeid piire seada,» märkis Jalakas. «Helikunsti galeriid, kus saab näha-kuulata heliinstallatsioone, seni Eestis polegi.»



Katlamaja teisele korrusele plaanitud raamatupood on ühtlasi proosakohvik. «See ei ole ainult ostmiskoht, vaid paik, kus kirjanikud-kunstnikud saaksid oma teoseid esitleda,» tutvustas Jalakas. «Sealne valik sõltub täielikult poeomaniku maitsest, mitte parasjagu moes olevatest müügihittidest.»



Oma koha leiavad kultuurikatlas ka disainikeskus ja arhitektuurikeskus. Avalik keskkonnajaam peatänava ääres on aga koht, kus lähenetakse prügile teaduslikult. «Seal töötavad inimesed hakkavad koguma infot tööstusjäätmete kohta ja uurima, mida neist valmistada saaks,» ütles Jalakas. «Keskuses on võimalik näha esemeid, mille valmistamisel on kasutatud jäätmeid, ja ka ise üht-teist prügist valmistada.»



Nii katlamaja sisse kui ka hoovi on plaanitud laste mänguala. Arhitekt Indrek Peili sõnul leiti hiljuti lahendus ka ammusele unistusele korsten-vaatetornist. «Inseneride abiga leidsime lõpuks variandi, kuidas panna sinna sõitma lift, nii et see ka muinsuskaitse reeglitega kooskõlas oleks,» mainis Peil. «Korstnasse tuleb lifti jaoks betoonist südamik, mis ei kahjusta ilusa pinnaga korstent. Lift, mis saab ehk hästi kerge metallvarbadest konstruktsiooni, viib korstna otsa, kuhu rajatakse 5,5-meetrise läbimõõduga kahetasandiline vaateplatvorm.»



Katlamaja hoovil asuva teise korstna jala peale tuleb välilava. Varem kütuse transpordiks mõeldud estakaadist ehk õues olevast viltusest koridorist pääseb kohe maapinnalt katla viimasele korrusele.


Üks katusepool saab puitrinnatise ja katlamaja tornid keevisresti, et vajadusel saaks sealgi käia nagu terrassidel. Katusele tulevad ka päikesekollektorid vee soojendamiseks. «Üritame võimalikult vähese rahaga toime tulla ja samas ökoloogilist mõtteviisi propageerida,» selgitas Peil. «Insenerid pole seni meie mõttest eriti vaimustuses olnud, kuid me ei jäta jonni.»



Katlamaja õuel asuv raudteetamm saab osaks kultuurikilomeetrist, hoovis paiknevatesse silikaatvaremetesse tuleb aga metsik aed. «Mõtlesime, et mis neist ikka maha lammutada, parem paneme sinna puud kasvama,» ütles Peil. «Lisaks tulevad sinna vesi ja valgustus. Sopi, kus praegu on prahti täis süvend, nimetasime aga salaaiaks.»



Jalaka sõnul on kultuurikatla projekteerimine lõppjärgus ja lähiajal peaks välja kuulutamata ehitushange. Veebruari alguses sai kultuurikatel ettevõtluse arendamise sihtasutuselt 15 miljonit krooni, et ideede teostumisele lähemale jõuda. Lisaks suunati katlasse tulevaks aastaks 1,5 miljonit krooni tegevustoetust.

Arhitektuurikeskus sai oma investeeringuteks üle 13,6 miljoni krooni ja tegevustoetuseks 2,9 miljonit krooni. Raha sai ka disainikeskus. Linn on sel aastal andnud katla arendamiseks 18 miljonit krooni, lisaks on saadud eurotoetust katla ümbruse korrastamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles