Tallinna linnavalitsus tahab Kopli liinide tervikliku arendamisega võimalikult kiiresti pihta hakata, kuid kinnisvarafirmad peavad liine praegusel masuajal liiga suureks tükiks, mida korraga ette võtta.
Kopli liinidega on asjad hullusti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnajuhtide, arhitektide ja kinnisvaraarendajate kohtumisel jäi kõlama seisukoht, et linnal endal Kopli liinide arendamiseks raha ei ole, kuid samas tahetakse see mereäärne ilus kant võimalikult kiiresti korda teha. Seega on ainuke lootus arendajatel, kes võtaksid raske koorma enda kanda. Siiani on aga ligi 23 hektari suuruse maa-ala hoonestusõiguse konkursid luhta läinud ning linn ei tea täpselt, kuidas edasi minna.
Tallinna abilinnapea Eha Võrk on ütelnud, et linn taotleb Kopli liinidel riigile kuuluvaid maatükke endale. See teeks lihtsamaks võimalike arendajate ning investorite leidmise, kuna kogu alal oleks siis vaid üks omanik.
Arutelul osalenud Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialisti Oliver Orro sõnul on kinnisvaraarendajad kiirete lahenduste leidmisel skeptilised, kuna praegune masuaeg ei soosi selliste hiiglaslike elamualade rajamist.
«Tegelikult on probleem mõlemat pidi,» märkis Orro. «Kui niisugune tohutu ala terviklikult välja arendada, kes siis praeguses majandusolukorras sinna endale elamist ostaks. Meil ei ole ju enam kinnisvarabuumi.»
Kui aga kogu ala juppideks jagada, siis ei õnnestuks Kopli liinide olukorda terviklikult lahendada. Kes on need julged, kes asuksid liinidele esimestena elama mõnes renoveeritud vanas majas või uues kortermajas, kui ümberringi laiub ikkagi tühermaa?
Jupphaaval ehitamisel tekib kohe ka see tõrge, et Kopli liinide kõik vee-, kanalisatsiooni- , kütte- ja elektrivõrgud on lootusetult vananenud, mistõttu tuleb need tervenisti uuendada. Kes seda teeks?
Järgmine vastust ootav küsimus on Orro sõnul seotud Kopli liinide muinsuskaitsega. Võimalikud arendajad on linnale ette heitnud, et nende tegevust pärsivad liiga ranged nõuded, mille järgi tuleb paljud ajaloolised majad kas tervenisti taastada või vähemalt osaliselt säilitada.
«Muinsuskaitse on aga seal juba päris palju järeleandmisi teinud,» ütles Orro. «Kahtlemata on paljud hooned väärtuslikud, kuid kui lähiajal mingit lahendust ei tule, siis võime veel paar aastat lihtsalt vaadata põlemisi seal.»
Veel mõni aeg tagasi elas Kopli liinidel päris palju korralikke inimesi. Nende arv aga üha kahaneb, sest linn liinide kordategemisse ei investeeri ning aina hullemaks muutub seal vee-, kanalisatsiooni- ning elektrivõrkude seisund. Linna eesmärk on paigutada liinide seaduslikud elanikud uutesse üürikorteritesse. Seega lagunevad vanad majad veelgi kiiremini ning hädaolukord üha süveneb.
Tallinna linnavaraameti juhataja Einike Uri sõnul jäi ühisel arutelul kõlama mõte, et Kopli liinide mainet tuleb tõsta ning võimalik on ka mullu kehtestatud detailplaneeringu muutmine. Liinide etapiliseks arendamiseks tuleb üle vaadata kogu ala arenguvisioon ning alustada tuleks kõige atraktiivsemast osast.
Kopli liinide detailplaneeringuga hõlmatud ala suurus on 23 hektarit, millest hoonestuse alla läheks ligi 17 hektarit. Alale on võimalik ehitada kokku 728 korterit. Detailplaneeringu koostas RAAM Arhitektid OÜ.