Kuna riik ei ole mesilaste pidamist reguleerinud ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei võimalda mesilaste pidamist keelustada ega piirata, pakkus Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra mesilaste pidamise suunamiseks ja reguleerimiseks ühe võimalusena välja mesilaste pidamise maksustamise linnas.
«Sellest maksust ei saa kunagi tuluallikat linnakassale, vaid see oleks vahend, läbi mille mõjutada linnamesinikke käituma kaaslinlaste huve arvestavalt,» lisas Vakra.
Täna toimus Tallinna keskkonnaametis nõupidamine, kus arutati Tallinnas mesilaste pidamisega tekkinud probleeme. Nõmme linnaosavalitsus tegi ametile juba eelmisel aastal ettepaneku reguleerida linnas lisaks koertele ja kassidele ka mesilaste pidamist.
Nõupidamise ajend oli vajadus ohjeldada Mesila tänava elanikku, kelle krundil oleva 12 mesitaru mesilased häirivad ümberkaudseid naabreid.
Vakra sõnul võib küsimus esmapilgul tunduda naljakas, kuid linnas mesilaste pidamisega tekkinud probleemid on äärmiselt olulised sellega kokkupuutuvatele linnaelanikele, kelle koduaiad on muudetud mesilaste intensiivseks korjemaaks ning aprillist oktoobrini on neil oma aias puhkamine ja aiatööde tegemine oluliselt häiritud.
«Mesilased on kasulikud, sest tolmeldavad taimi,» ütles linnaosavanem. «Samas ei pea me mõistlikuks, et linnas peetakse suurel hulgal mesilasi, kelle lennuraadius on kuni kolm kilomeetrit ja kes võivad inimesi nõelata. Ühes mesitarus võib olla 20 000 - 80 000 mesilast. Vaevalt sooviks ükski nõmmelane, et tema kõrvalkrundil elaks kuni miljon mesilindu.»
Vakra hinnangul peab arvestama, et on inimesi, kes on mesilasmürgile allergilised ning võivad seetõttu saada olulisi tervisekahjustusi. «Linnatingimustes toodetud mesi on risk ka meesööjatele, sest vaatamata Nõmme rohelusele on korjealaks siiski linnakeskkond, mida ei anna puhta loodusega võrrelda,» leidis ta.