Tallinna kahe kuu kulud ületasid tulusid enam kui 130 miljoniga

Tallinna linnakassasse laekus aasta kahe esimese kuuga 899 miljonit krooni, mis on 12,6 protsenti aastaks kavandatud rahakäibe plaanist. Väljamakseid tehti aga 1,04 miljardit krooni.

Maksutulu laekus aasta kahe esimese kuuga 569 miljonit krooni, mis on 14,6 protsenti aastaks kavandatust, sh üksikisiku tulumaksu 541 miljonit krooni ehk 16,6 protsenti aastaplaanist.

Linna asutuste majandustegevusest on laekunud 152 miljonit krooni, millest suurema osa moodustavad ühistranspordi piletitulu summas 50 miljonit krooni ning tulud haridustegevusest summas 37 miljonit krooni.

Toetusi riigilt ja välisrahastajatelt on laekunud kokku 165 miljonit krooni, mis moodustab 11,7 protsenti aastaks kavandatud rahakäibe plaanist.

Linna investeerimistegevusest on aasta kahe esimese kuuga laekunud 4,2 miljonit krooni, sh põhivara müügist 4,1 miljonit krooni. Suuremad laekumised põhivara
müügist on planeeritud aprillikuusse ning laekumised dividendidest toimuvad juunis.

Väljamakseid tehti aasta kahe esimesel kuul kokku summas 1 037 miljonit krooni, mis moodustab 15,4 protsenti aastaks kavandatust.

Väljamakseid haldustegevuseks on tehtud kokku 995 miljonit krooni, mis on 16,6 protsenti aastaks planeeritust, sh tööjõukuludeks ja maksude tasumiseks 389 miljonit krooni, sotsiaaltoetusteks 41,2 miljonit krooni ning majandamiskuludeks 563 miljonit krooni.

Investeerimistegevuse väljamakseid tehti kokku summas 36 miljonit krooni, so 7,2 protsenti aastaks kavandatud rahakäibest.

Tulenevalt aasta alguskuude laekumiste ja väljamaksete tavapärasest eripärast ületasid ka selle aasta esimesel kahel kuul väljamaksed laekumisi.

Aasta alguse väiksemad laekumised on tingitud maksude tasumise tähtpäevade erisustest, dividendide maksmise otsuste tähtpäevadest, vara müügi protsessist, asutuste omatulude hooajalisusest jpm.

Aasta alguse väljamaksetele avaldasid mõju eelmisest eelarveaastast ülekantud kulutuste katteks tehtud väljamaksed, samuti selle aasta külm ja lumerohke talv, mis tõi endaga kaasa varasemast suuremad kulutused nii küttele, teedepuhastusele kui lumekoristusele.

Tulenevalt eeltoodust on linn aasta kahel esimesel kuul võtnud kasutusele arvelduskrediiti mahus kuni 130 miljonit krooni, veebruari lõpu seisuga oli arvelduskrediit kasutuses summas 50,5 miljonit krooni.

Märtsikuu prognoosi kohaselt on linna laekumised suuremad kui märtsis tehtavad väljamaksed ning märtsi lõpu seisuga linnal arvelduskrediiti kasutuses ei ole.