Linnaarheoloog võtab harva kühvli kätte

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnaarheoloog Toomas Tamla.
Tallinna linnaarheoloog Toomas Tamla. Foto: Liis Treimann

Eelmisel nädalal alustas Tallinna linnaarheoloogina esialgu poole kohaga tööd Toomas Tamla.


Pool linnaarheoloogi ametikohta loodi Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna koosseisus. Linnaarheoloog ise kaevamisi ei tee, tema ülesanne on eelkõige järelevalve linnas tehtavate arheoloogiliste kaevamiste üle.

«Selleks, et ise kühvliga kaevandisse ronida, ei jätkuks ilmselt aegagi. Ja kuna minu üks ülesanne on kaevamiste üle järelevalvet teha, siis tekiks kohe huvide konflikt, kui ma ise mingeid kaevamisi juhtima hakkaksin,» ütles Tamla.

Värske linnaarheoloog ei ole muinsuskaitses varem päevagi töötanud, aga ta on olnud muinsuskaitsenõukogu liige selle loomisest alates kuni 2005. aastani, sellest umbes kuus aastat nõukogu esimees. Riigi muinsuskaitseameti juures oleva arheoloogianõukogu liige on Tamla olnud selle algusest kuni tänaseni ja viimased neli aastat ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti juures oleva arheoloogianõukogu liige.

Tamla tööaeg on iga päev neli tundi ja tööaeg liigub vastavalt sellele, mis ajal on koosolekud ja nõupidamised. Seda, kas poolik ametikoht kunagi ka täiskohaks muutub, esialgu ei tea. «Tartus on linnaarheoloog juba üle 20 aasta ametis ja ta on seal hädavajalik. Tallinn ei ole ju arheoloogilises mõttes põrmugi vähem väärtuslik kui Tartu, nii et minu arvates oli viimane aeg siin ka selline ametikoht luua. Praegu on meil keerulised ja kitsad ajad, aga võibolla sisseelamiseks on see pool kohta päris hea,» arvas Tamla.

Uues ametis peab ta kõige olulisemaks, aga samas ka kõige raskemini täidetavaks ülesandeks võimalike arheoloogiliselt huvitavate ja oluliste piirkondade prognoosimist. «Ma olen sellest ise nõukogu liikmena rääkinud, et paljude objektide puhul tuleks alustada arheoloogilisest hinnangust. Peaksime jõudma nii kaugele, et enne, kui hakatakse midagi arendama, isegi enne, kui hakatakse midagi projekteerima või isegi enne seda, kui hakatakse detailplaneeringut koostama, oleks võimalik anda asjale arheoloogiline hinnang. Sellest võib väga palju sõltuda . mida ehitada, kuidas ehitada, kui palju see aega võtab, kas seal on vaja kaevamisi teha või mitte,» rääkis Tamla.

Nii näiteks leidis linn käesoleval aastal pool miljonit krooni selleks, et kultuuriväärtuste amet viiks läbi arheoloogilised eeluuringud Skoone bastioni ja Väikese rannavärava piirkonnas, kuhu tulevikus võidakse rajada maa-alused parklad. «Need eeluuringud peavadki näitama seda, kas sinna üldse maksab parklat rajada või mitte. Aga võibolla hoopis tasub teha parkla, aga sealjuures midagi eksponeerides,» rääkis linnaarheoloog.

Arendajad peavad tema sõnul niisuguste asjadega lihtsalt arvestama, sest Tallinna ajalooliste väärtuste olemasolu on ju üldteada. «Ja Tallinna üks väärtus ongi see, et siin on peale keskaega tagasi ulatuva maapealse substantsi veel teine, silmale nägematu kuid vähemalt sama väärtuslik substants maa all,» lausus Tamla.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles