Mupo ei taha ennast sõidujäneste püüdmise eest väga kiita, sest piletita sõitjaid olevat vähemaks jäänud hoopis seepärast, et bussid, trollid ja trammid liiguvad endisest harvemini.
Sõidujäneste read on viimasel ajal kokku kuivanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiski on terased inimesed tähele pannud ja Postimees.ee`le teada andnud, et kui mingil ajal ajasid linnapolitseinikud ühsisõidukitest maha päris mitu sõidujänest korraga, siis praegu näeb sellist pilti harva. See tähendab, et mupo on oma tööd siiski hästi teinud ning inimesed ei julge enam massiliselt piletita sõita.
Mupo juht Kaimo Järvik kinnitas, et piletita sõitjate arv on tõesti langustendentsi näidanud. Tema paneb selle aga ühissõidukite liikluse hõrenemise arvele. Tänavu on mupo piletita sõidu eest inimestele trahvi teinud rohkem kui neli miljonit krooni.
Järvik lisas, et sel aastal on mupo kontrolörid piletit küsinud 100 000 - 120 000 sõitjalt kuus ning nende hulgas on olnud keskmiselt 4000 - 5000 sõidujänest. Mullu aasta algul kontrolliti rohkem inimesi. Asi on selles, et tänavusel väga lumerohkel talvel oli mupol raske leida kohta, kus oma bussi peatada.
Kõige rohkem piletita sõitjaid on Järviku sõnul Kopli, Lasnamäe ja kesklinna ühissõidukites. Seetõttu on kontrolörid põhitähelepanu koondanud just neile linnaosadele, aga loomulikult käiakse ka mujal. Sõidujäneste mõttes pidavat üks kõige hullemaid kohti olema Kopli tramm. Üllatav on see, et umbes 30 - 40 protsendil asotsiaalsetest sõitjatest on pilet olemas. Samas sõidavad päris tihti piletita töö kaotanud inimesed.
Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo kinnitas, et sõitjaid on ühissõidukites viimasel ajal tõesti vähemaks jäänud, mistõttu on ka mõnelt liinilt osa sõidukeid ära võetud. Seetõttu on busside, trollide ja trammide täituvus küll kasvanud, kuid pidavat püsima planeeritu piires, vahel aga seda piiri ka ületama. Mõnele suure täituvusega liinile on sõidukeid siiski juurde pandud.
«Kui sõitjaid on vähemaks jäänud, siis loogiline oleks ju, et eeldatavalt on ka sõidujäneste arv kahanenud,» ütles Harjo.
Sõitjate arvu erinevatel liinidel jälgivad transpordiameti töötajad nii sõidukitesse paigutatud loendurite kui ka vaatluste abil. Viimast meetodit kasutatakse põhiliselt siis, kui on vaja teha kiireid muudatusi.
1. juunist hakkab kehtima ühissõidukite suvine graafik. Siis tihendatakse tõenäoliselt randadesse viivate bussiliinide sõidugraafikuid, mitu ekspressliini pannakse aga ajutiselt kinni. Lõplikku otsust Harjo sõnul veel langetatud ei ole.