Opositsioon üritab pealinnas Keskerakonna saadikuid üle meelitada

Viis saadikut oleks hea, seitse parem. Selline on Postimehe andmetel Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) mõne juhtkuju soov­unelm Tallinnas võimupöörde sooritamiseks. Keskerakonnal on Tallinna volikogus 44 kohta 79st ehk üsna turvaline ülekaal selleks, et üksi linna valitseda.

Hirm, et fraktsiooni liikmed ei pruugi kõik lõpuni truuks jääda, võis olla üks ettenägelik põhjus, miks Keskerakonna esimees, linnapea Edgar Savisaar sotsiaaldemokraatidele lahkesti võimupiruka jagamist pakkus. Nii on ülekaal veelgi suurem ning võimalike võimuvangerduste korral on sotsid Keskerakonnaga poliitilise nabanööriga seotud.

Võimupöördeks oleks tarvis Keskerakonna fraktsiooni vähendada 39 liikmele, ideaalis 37-le. Ustavad poliittipud, kes Keskerakonna nimekirjades kohalikel valimistel esikohtadel troonisid – Kadri Simson, Evelyn Sepp, Olga Sõtnik, Jüri ja Rein Ratas, Enn Eesmaa, Siiri Oviir, Vilja Savisaar või Edgar Savisaar ise – volikokku ei läinud ning loovutasid kohad inimestele, kelle puhul vähemalt opositsionäärid loodavad, et ärarääkimine on võimalik.

Nii oli võimalik 2004. aastal, mil linnapea Savisaare kukutasid Reformierakond, Res Publica ning Rahvaliit. Siis jäi valimisteni täpselt aasta, praegu on valimisteni veidi vähem kui aasta.
IRLi Tallinna fraktsiooni juht Indrek Raudne nimetas juttu absurdseks jamaks.

«Keskerakonnal on nii masendav ülekaal ja kinnitan, käsi südamel, et praeguses olukorras tuleb võimuliidu lollusi püüda takistada vähemalt kolm ja pool aastat opositsioonis istudes,» ütles ta, lisades, et IRL ei tegele võimupöörde ettevalmistamisega sada protsenti. «Sel puudub väiksemgi tõepõhi!»

Reformierakonna poolt on väidetavaks läbirääkijaks riigikogu liige Rain Rosimannus. Teda ei õnnestunud eile kommentaariks tabada.

Sotsiaaldemokraatide esimees, abilinnapea Jüri Pihl tõdes, et kui see kõik peaks tõele vastama, siis nemad selles mängus ei osale. «Mulle on vastuvõetamatu, kui valimistel saadud mandaati püütakse mõjutada ebaseaduslikult, et mitte öelda kriminaalselt, rahaga,» ütles ta.

Pihl võib aga paljuski rääkida vaid iseenda eest, sest sotside Tallinna fraktsioon on samuti lõhki. Ennekõike abilinnapea Pihl ja volikogu aseesimees Saks omavahel.

Suureks tüliõunaks on loodav Tallinna meedianõukogu, millele kondikava koostamine on olnud üheks Saksa ülesandeks. Võimuliidu suuremal osapoolel Keskerakonnal on aga nõukogu tööst oma arusaam ning veelgi enam – nemad näeks Savisaart linna «sõltumatu» nõukogu eesotsas.

Sotside fraktsioonile on see vastuvõetamatu. Pihl peab aga tülinorimisest olulisemaks asjad omavahel rahulikult sirgeks rääkida ja mitte sellepärast koalitsiooni lõhkimineku piirile viia.
Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest esimees Toomas Vitsut ei uskunud üleostmisse, sest sellisel juhul pidanuks tema olema sellest juba teadlik.

«Et võimupöördel oleks tulemus, peaksid vastased leidma viis-kuus, pigem kuus meie saadikut, keda oleks võimalik üle osta,» arvutas ta. «Aga olen kindel, et sellest koosseisust ülejooksjaid ei leita.»

Savisaare kukutamine 2004. aastal

2004. aasta sügisel teatas Tallinna volikogu keskerakondlasest liige Vitali Faktulin, et tema südamesooviks on astuda Rahvaliitu. Lasnamäe munitsipaalpoliitik osutus ühel hetkel väga vajalikuks hääleks linnapea Edgar Savisaare kukutamisel. Veidi aega pärast seda sai Faktulinist toonase rahvaliitlasest siseministri Margus Leivo nõunik 16 000-kroonise kuupalgaga.

Faktulinist Savisaare mahavõtmisel üksi aga ei piisanud. Enne teda meelitas Res Publica fraktsioon üle ka keskerakondlased Jevgeni Karavajevi ja Irina Didenko. Mõni aasta hiljem meenutas Karavajev, kuidas kaks kuud enne plaanitud umbusaldust mõjutati teda kõikvõimalike vahenditega: meelitati rahaga, astuti suvalisel ajal sisse tema töökabinetti, toimusid kohtumised parlamendiliikmete Sven Sesteri, Maret Maripuu ning lõpuks Tatjana Muravjova ja Tõnis Paltsuga. «Mind ähvardati konkreetselt ja lubati kohe koolidirektori ametikohalt maha võtta,» meenutas ülejooksik.

Enne otsustavat Savisaare mahahääletamist volikogus «peitis» linnapeakandidaat Tõnis Palts üheksasse Olümpia hotelli tuppa mõned oma fraktsiooni liikmed, kes pelgasid viimasel ööl enne Savisaare umbusaldusavaldust koju minna, kuna olid kuulnud ähvardusi ja kartsid võimalikke agressiivseid mõjutamiskatseid. Kui tuli tunnistada vastaste kurikavala plaani õnnestumist ning tema ametiaja lõppu, teatas Savisaar omade ringis: «Kurat, ma poleks arvanud, et meil nii palju kaabakaid on.»

Eriti valusalt mõjus Savisaarele Karavajevi ülejooksmine, kuna napilt pool aastat varem oli Keskerakond teinud temast taas koolijuhi, kuigi 1999. aastal vallandas koonderakondlik linnavõim ta direktori kohalt vääritu käitumise pärast.

Uue võimuliidu moodustasid Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit ning linnapeaks sai Tõnis Palts. Võimuliit püsis vähem kui pool aastat. Võimupööre tehti aga täpselt aasta enne järgmisi kohalikke valimisi. (PM)