Põhja-Tallinnas Kopli 78 laguneb muinsuskaitse all olev tsaariaegne elumaja, sest ühistul ei jätku hoone restaureerimiseks raha, linnalt ega riigilt aga renoveerimiseks toetust ei saa.
Koplis laguneb kaitsealune elamu
26. mai 2010, 16:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kopli 78 asuv kunagine Peeter Suure merekindluse garnisoni üleajateenijate elamu on ehitatud 1915. aastal ning on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Paraku ei kaitse seadused eakat hoonet aga ajahamba eest.
Aeg-ajalt kukub hoone katuselt ja karniisidelt alla murenenud krohvi ja telliseid. Viimati juhtus see möödunud laupäeva öösel. Kive on katuselt ukse ette kukkunud varemgi, õnneks pole seni ükski inimene ega maja ette pargitud sõiduk viga saanud.
«Siiani on lihtsalt vedanud, aga mul on kaks last ja see, et neid varitseb iga päev selline oht, teeb mind väga murelikuks,» rääkis maja viimasel korrusel elav Jürgen Haug. Osa laupäeva öösel katuselt kukkunud kividest maandus tema rõdul, nii et hommikul oli rõduukse avamisega tükk tegemist.
Ühistu jaks ei hakka peale
Majas on aktiivne korteriühistu, mis on näiteks maja hoovi aiaga piiranud ja palju muudki vajalikku teinud, kuid kaitsealuse hoone fassaadi restaureerimine käib suures osas pensionäridest koosneva elanikkonnaga maja ühistule üle jõu. Linnalt aga Haugi sõnul mingit abi loota pole.
Ühistu esinaine käinud isegi linnapea käest abi palumas, kuid proua olevat sealt sama hästi kui välja visatud.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakond lubas aidata fassaadi remondi projektiga, kuid seegi pole paari aasta jooksul valminud. «Vägisi jääb selline mulje, et on kellegi huvides lasta arhitektuuriliselt huvitaval hoonete ansamblil hävida,» märgivad majaelanikud.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialisti Oliver Orro sõnul pole tegemist siiski vandenõu, vaid raskest majandusolukorrast tingitud lihtlabase rahapuudusega.
«Selliseid maju on linnas palju. Kopli 78 ühistut saame aidata niipalju, et teeme neile välisviimistluse projekti, et ühistu ei peaks projekteerimise eest ise raha maksma,» lubas Orro.
Tuleb ise hakkama saada
Orro möönis, et amet on seda ühistule tõepoolest juba mitu aastat lubanud, kuid projekt on siiani tegemata. «Asi on selles, et üks projekteerimisfirma vedas meid alt ja ei olnud lubadustest hoolimata võimeline seda projekti tegema. Aga nüüd saab see loodetavasti siiski tehtud,» arvas ametnik.
Orro tõdes, et seda on tõepoolest vähe, kuid palju rohkemaks pole kultuuriväärtuste ametil raha. Tänavune toetusraha on juba laiali jagatud. Ühistu võiks taotleda toetust järgmise aasta eelarvest, kuid need toetused on mõnekümne tuhande krooni suurused, aga Kopli 78 maja korrastamiseks kulub miljoneid.
Abi ei maksa Orro sõnul loota ka riigi muinsuskaitseametilt. «Nemad üldjuhul Tallinna objektide korrastamist ei toeta, sest ka neil on raha vähe ja nemad peavad ju tegelema kogu ülejäänud Eestiga. Neil jagub igasse maakonda alla miljoni krooni toetusraha. Arvestades seda, kui palju on Eestis lagunevaid mälestisi, on see võrdlemisi hull lugu,» lausus Orro.
Korteriühistul soovitas Orro esimese asjana maha müüa elamu pööningu, kuhu saaks rajada katusekorterid, ja ühtlasi teha korda maja katuse ning korstnad. Teise sammuna peaks ühistu ikkagi kaaluma oma võimalusi ja võtma laenu, sest mujalt peaaegu sajandivanuse hoone kordategemiseks ilmselt raha hankida ei õnnestu.