Õiguskantsler: Tallinn kohtleb lapsi ebavõrdselt (110)

Õiguskantsler Indrek Teder leiab, et Tallinn kohtleb lapsi sünnitoetuste määramisel põhjendamatult ebavõrdselt diskrimineerides lapsi, kelle vanemaist vaid üks on Tallinna elanik, ning saatis linnavolikogule ettepaneku viia sünnitoetuse määramise kord vastavusse põhiseadusega.

Õiguskantsler alustas menetluse isiku avalduse alusel, kes palus kontrollida Tallinna sünnitoetuste maksmise korda, mis puudutas lapsi, kellel vaid üks vanem oli Tallinna elanikuks registreeritud.

Sotsiaalhoolekande seadus annab kohalikele omavalitsustele võimaluse maksta täiendavaid toetusi enda tingimiste ning Tallinna linnavolikogu ongi oma 2005. aastast pärineva määrusega kehtestanud «Perekonna sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise korra.»

Üks Tallinna linna eelarvest makstav perekonna sissetulekust mittesõltuv sotsiaaltoetus on selle määruse kohaselt lapse sünnitoetus, mille saamiseks peavad sünni hetkel mõlemad vanemad olema rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikud ning vähemalt üks neist peab olema Tallinnas elanud vähemalt aasta enne lapse sündi.

Õiguskantsleri hinnangul ei saa aga kohalik omavalitsus  sotsiaaltoetuste saamiseks kehtestada meelevaldseid tingimusi ega kohelda isikuid sotsiaaltoetuse saamisel ebavõrdselt ilma mõistliku ja asjakohase põhjuseta.

Kohalikel omavalitsustel tuleb järgida põhiseadust ja arvestada isikute põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja teiste avaliku õiguse normide ja põhimõtetega ka juhul kui teostatakse oma kaalutlusõigust.

«Tervitan igati Tallinna linna otsust toetada vastsündinud lapsi ja nende vanemaid. Lapse sünniga kaasnevad perele märkimisväärsed kulutused ja on väga positiivne, et lisaks riigi toele panustab uute linnakodanike elluastumisse ka Tallinna linn,» rõhutas Indrek Teder.

Õiguskantsler taunib aga asjaolu, et lapse sünnitoetuse määramine on sõltuvusse seatud vastsündinud lapse mõlema vanema rahvastikuregistrijärgsest elukohast. Sünnitoetuse saamiseks peab mõlema vanema elukohaks lapse sünni hetkel olema rahvastikuregistris märgitud Tallinna linn.

Õiguskantsler analüüsis, kas vastsündinud laste ebavõrdseks kohtlemiseks sünnitoetuse määramisel on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus.

Analüüsi tulemusel leidis õiguskantsler, et ehkki sünnitoetust makstakse lapsevanemale, on selle toetuse maksmise lõppeesmärk, nagu toetuseliigi nimetuski vihjab, sündinud lapse toetamine, mitte vanemate premeerimine.

«Sünnitoetus on toetus lapsele. Ja igas last puudutavas küsimuses tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse huvide prioriteetsuse põhimõttega ei ole kooskõlas praktika, mille kohaselt Tallinna linn eelistab ja toetab sünnitoetuse maksmise läbi üksnes kooselavate vanemate peresse sündinud lapsi,» ütles Indrek Teder.

Tema sõnul on Tallinna linna soov eelistada sünnitoetuse maksmisel kooselavate vanemate peresse sündinud lapsi arusaamatu ka seetõttu, et sotsiaalministeeriumi  2009. aasta  analüüsist  nähtub, et ühe vanemaga pered kogevad nii majandus­liku, sotsiaalse kui ka psühholoogilise toimetuleku raskusi sagedamini kui kahe vanemaga pered.

Vanema toimetulek ja pere olukord kujundab omakorda lapse heaolu ja aren­gut. Seega vajaksid suuremat toetust just ühe vanemaga pered ja neisse peredesse sündinud lapsed. «Lastele suunatud sotsiaaltoetuste eesmärk peaks olema just võrdsete arenguväljavaadete tagamine, mistõttu ei tohiks toetusest ilma jääda need lapsed, kes elavad koos ühe vanemaga,» hindas õiguskantsler.

Tederi sõnul on juhul, kui Tallinn soovib toetada traditsioonilist peremudelit, selleks olemas muid ja palju sobivamaid meetmeid kui sünnitoetus. Näiteks on võimalik maksta Tallinna elanikele toetust abiellumise puhul vms.

Sünnitoetus kui konkreetselt lapse hüvanguks mõeldud toetus ei ole aga õiguskantsleri hinnangul see vahend, mida kasutada traditsioonilise peremudeli propageerimiseks. Seda enam, et määrus ei nõua mõlema lapsevanema reaalset kooselamist,  vaid ainult Tallinna elanikuks registreerimist rahvastikuregistris. Kas vanemad elavad ka tegelikult koos lapsega või mitte, ei oma sünnitoetuse saamisel tähtsust.  

Õiguskantsleri hinnangul ei saa laste ebavõrdset kohtlemist sünnitoetuse maksmisel õigustada eesmärgiga tagada mõlema lapsevanema tulumaksu laekumise Tallinna linna eelarvesse, kuna vastsündinud lapse ja lapsevanema sünnitoetusest ilmajätmine ei ole proportsionaalne vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Tallinna linnal on tulumaksu laekumise tagamiseks olemas ka muid efektiivsemaid ja laste ning lapsi üksi kasvatavate lapsevanemate õigusi vähem koormavamaid vahendeid.

«Antud juhul puudub mõistlik ja asjakohane põhjus, et kohelda sünnitoetuse määramisel erinevalt lapsi, kelle vanematest ainult üks on lapse sünni hetkel rahvatikuregistri andmetel Tallinna elanik, võrreldes lastega, kelle mõlemad vanemad on lapse sünni hetkel rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikud,» ütles Indrek Teder oma õigusliku seisukoha kokkuvõtteks.

Õiguskantsler palub Tallinna linnavolikogul 20 päeva jooksul arvates ettepaneku saamisest teatada, kuidas ettepanekut täidetakse.