Patarei vangla liivarand avatakse kontserdiga

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liivarand Patarei vangla taga mere ääres.
Liivarand Patarei vangla taga mere ääres. Foto: Toomas Huik

Kui siiani on linnahallist Patarei vanglani kulgev kultuurikilomeeter jäänud juttude tasemele, siis eile said kilomeetri esimesed viiskümmend meetrit ka tegeliku sisu: Patarei taha tekkis kunstlik liivarand.



«Kesklinna uus ranna-ala on loodud ja selle valmimist tähistame Vennaskonna ja Avenüü kontserdiga Patarei hoovil,» lausus vanglakompleksi majandava sihtasutuse Mänguväljaku Fond juht Andrus Villem. Vanglaväravad avatakse kontserdikülastajatele täna kell 16 ja ürituse kestuseks on plaanitud kuus tundi.

Mänguväljaku Fondi ja sihtasutuse Tallinn 2011 ühisel jõul loodud rand on merest okastraadiga eraldatud, sinna pääseb ööseks suletava värava kaudu. Ametlikult on rand avatud samadel aegadel kui vangla muuseum ja mereäärne baar ehk kolmapäevast pühapäevani kella 12–18. Kui puhkajad koha omaks võtavad, võib lahtiolekuaeg pikeneda.

Peatselt tuuakse rannaliivale ka mõned vanglanarid, nii et soovijatel on võimalus nendel külitades nautida läbi okastraadi avanevat vaadet merele ja kaugemalt paistvatele kruiisilaevadele.

Patarei-tagune rand on küll kivine, aga vesi paistab täiesti puhas olevat. «Kuna tegu pole ametliku supelrannaga, siis me ei soovita siin ujuma minna, aga meie asi pole kedagi keelata,» ütles Villem. Improviseeritud rannas pole vähemalt esialgu ka riietuskabiine ega muid ametlike supelrandade juurde kuuluvaid mugavusi.

Sihtasutuse Mänguväljaku Fond asutas Villem mitu aastat tagasi eesmärgiga rajada Pääskülla uisupark. See saigi valmis ja linnale üle antud, nüüd on sama sihtasutus endise vanglakompleksi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt rendile võtnud ning tegeleb seal turismi ja meelelahutusega.

Villem tahab Patareist teha multifunktsionaalse kultuuri- ja puhkekeskuse. Praegu tegutsevad seal vanglamuuseum, toimuvad ekskursioonid, pakutakse radikaalset vanglaseiklust, mille käigus saab omal nahal järele proovida, mis tunne on trellide taga istuda ja vanglalobi süüa.

Sihtasutuse järgmine plaan on rajada ka Patareisse uisupark. Selle stardikapital loodetaksegi saada tänaõhtusest kontserdist. Uisupark rajatakse Patarei garaažigaleriisse, kus siiani on korraldatud näitusi.

Patarei merekindlus valmis aastal 1840. 1919.–2002. aastani asus seal vangla. Praegu kuulub Patarei Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile ja on 45 miljoni krooniga müügis. Arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all olev merekindlus vajab spetsialistide hinnangul umbes 1,3 miljardi krooni suurust investeeringut.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles