/nginx/o/2010/09/20/435889t1h5653.jpg)
Säästva Eesti Instituudi teadur ja Tallinna linnuklubi liige Meelis Uustal on seisukohal, et kui Paljassaarde kavandatav 6000 elanikuga ökolinnak teoks saab, siis ei ole Natura 2000 linnuhoiualal poolsaare tipus enam mõtet.
Ornitoloog: Paljassaare ökolinnak muudab linnuhoiuala mõttetuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uustal mainis, et kuna täis ehitatakse ligi 50 hektari suurune ala, siis kaovad seal lindude looduslikud pesitsuskohad väljaspool Natura-ala. Peale pesitsemise kasutavad linnud neid kohti ka rändeajal.
Uustali sõnul on kahju sellest, et enne Paljassaarde hoonestuse kavandamist ja äriplaani väljamõtlemist ei uurinud arendajad piisavalt põhjalikult, mida sealne Natura-ala endast kujutab. Seetõttu on tema sõnul ehitusplaanid ka üle paisutatud.
«Praeguste plaanide teostumisel on küll päris kindel, et lindude hoiuala praegusel kujul ei säili,» kinnitas teadur. «Lisaks sellele kulgeb ökolinnaku alalt läbi lindude Lääne-Tallinna rändetee, mis samuti saab häiritud.»
Uustal mainis, et kajakad võtavad kindlasti kasutusele tulevaste elamute katused nii pesitsus- kui ka muul ajal ning võivad niimoodi muutuda ökolinnaku elanikele omamoodi nuhtluseks.
Uustal on seisukohal, et otse linnuhoiuala kõrvale kavandatav eramute rajoon sinna kuidagi ei sobi. Ökolinnaku ala on praegu ka röövlindude rändeaegne peatuspaik, kust nad endale söögiks väikeseid närilisi või linde otsivad. Ala täisehitamise korral kaob see võimalus ära.
«Ökolinnaku arhitektid on küll soovinud rajada võimalikult ökoloogilist elukeskkonda, kuid üks aspekt on jäänud kahe silma vahele,» mainis Uustal. «Nimelt ei ole nad tähelepanu pööranud sellele, kuidas kaitsta bioloogilist mitmekesisust nii hoiualal kui mujal. Üks ökolinnak peaks ikka olema bioloogiliselt mitmekesine. Antud juhul on see ära unustatud. Keskkonnamõjude hindamise ajal on natuke hilja sellele mõelda. Arendajate praegused plaanid mõjuvad Natura-alale üpris hävitavalt.»
Ta lisas, et kui Natura-ala tõesti hävitatakse, siis küsib Euroopa Komisjon kohe keskkonnaministeeriumilt, mis juhtus, miks ei ole lindudele soodsat ala Paljassaares suudetud kaitsta. Halvimal juhul võib niisugune asi tuua kaasa ka trahvi.
Uustali sõnul on üks häda tulevase ökolinnakuga, kuid veelgi hullem on see, et praegu koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneeringu eskiis näeb Paljassaarde Viljandi linna suuruse ehk 30 000 elanikuga asumi rajamist. Ohtu linnuriigile kujutavad ka tulevased kasiinosaared, sest sellel kohal paikneval madalikul on veelinnud harjunud end tugevate läänetuulte eest kaitsma. Kunstsaarte valmimisega kaob see peatuskoht ära.
Uustal rõhutas, et loomulikult ei pea Paljassaare poolsaar jääma selliseks räämas alaks, nagu see praegu on. Küll tuleb aga hästi kaaluda, kui palju võiks tulevikus seal inimesi elada. Mingil ajal võib tekkida ka vajadus linnuhoiala kahe või kolme kilomeetri pikkuse aiaga muust poolsaarest eraldada.
Tallinna linnuklubi tegi mullu Harju keskkonnametile ettepaneku laiendada Paljassaare linnuhoiuala ning muuta see looduskaitsealaks. Praegu seda ettepanekut menetletakse.