Remonti vajab ligi 50 kilomeetrit pealinna tänavaid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Treimann

AS Teede Tehnokeskuse äsja valminud uuring Tallinna magistraal-jaotustänavate seisukorra kohta näitas, et ehkki pealinna magistraalide kandevõime on suhteliselt hea, vajab lähiaastail 34 suuremat tänavat remonti.


Uuring kaardistas, et lähemate aastate jooksul vajab remonti 34 suuremat tänavat kogupikkusega 46,5 kilomeetrit ja pindalaga 315 000 ruutmeetrit. Majanduslikust seisukohast on olulisim korda teha Ranna tänav, Kadaka tee, Tehnika tänav ja Männiku tänav, vahendab ajaleht Pealinn.

Kommunaalameti registriosakonna juhataja Inga Raadik ütles, et uuringu tulemusi arvestades tehaksegi teede remondiplaane.

Esimene kord mõõtis tehnokeskus Tallinna teede seisukorda aastal 2003, ja ka siis oli keskmine teekatte tasasus iseenesest rahuldav. Pärast seda toimus teatav tagasilöök ehk 2006. aastani muutusid suuremad tänavad aina ebatasasemaks. 2008. aasta mõõtmiste põhjal oli tänavate tasasus võrreldes 2003. aastaga taas oluliselt tõusnud, ja nüüdseks on olukord tasasuse osas veel paranenud.

Magistraalide kandevõime üle nõutava taseme

Uuringu järgi on ka magistraalide kandevõime hea ja oma 50 protsendil teedest ja tänavatest ületab see selgelt nõutava väärtuse. «Võib öelda, et poole tänavate kandevõime on liiga hea, nõuetest on üle mindud,» lausus teede tehnokeskuse peaspetsialist Maret Jentson. «Samas on kandevõime näitajal kõige enam arenguruumi.»

Alla nõutava ehk 220 MPa kandevõimega on 19 protsenti ja nõutavas seisukorras ehk 220-300 mPa 31protsenti suurtest tänavatest.

Ka teede roopa sügavus on varasema ajaga võrreldes paranenud. Kui 2003-2006 muutus roopa sügavus suuremaks, ulatudes keskmiselt 13 millimeetrini, siis nüüdseks on see näitaja alanenud 11 millimeetrini.

«Viimastel aastatel on sügavate roobastega tänavate hulk vähenenud, rahuldavas seisukorras olevate teede ja tänavate hulk aga pidevalt kasvanud,» rääkis Jentson. «Väikse roopasügavusega magistraale on 61 protsenti».

Mõõtmiste järgi on väga sügavate roobastega (20 mm) suuri tänavaid 20 km, hoiatava roopa sügavusega (13 mm) tänavaid 75 kilomeetrit. Ülejäänud 205 kilomeetril magistraalidel on roopa sügavus väike ehk alla 13 mm.»
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles