Tallinna Jeruusalemma lahingust möödub homme 448 aastat

Liivi sõja aastatel peeti Tallinna kaitseks lahing, mida tuntakse Jeruusalemma mäe lahingu nime all. See 11. septembril 1560 aset leidnud kokkupõrge on Liivimaa ajaloos väärinud äramärkimist tänu tallinlaste hulljulgele rünnakule, milles löödi tagasi linna ohustanud ülekaalukad Vene väed.

Liivi sõja (1558–1583) algatas Venemaa eesmärgiga vallutada Vana-Liivimaa alad. Sõja algaastatel korraldasid Vene väed rüüsteretki Liivimaa aladele, esitades eri põhjendusi, mis on ära toodud Balthasar Russowi «Liivimaa kroonikas».

Nii olevat Liivimaa linnaraadide esindus moskvalaste sõnul jätnud tasumata Vene suurvürstile lubatud maksud, ära võtnud Vene kaupmeestelt nende prii turu, teinud kitsendusi Vene kaupmeeste kirikutele jm.

Linnad ja linnused põlevad

Seetõttu oli liivimaalasi vaja karistada tule ja mõõgaga. Järgemööda ja ilma erilise vastupanuta langesid vaenlase kätte Narva ja Tartu, lisaks hulganisti linnuseid, nagu Laiuse, Võnnu, Toolse, Vastseliina ja Vasknarva.

Veebruaris 1560 langes üks Liivimaa tähtsamaid kindlusi Alūksne, mis tekitas tallinlaste seas suurt ärevust. Nende mure oli põhjendatud, sest Tallinna lähedale jõudsid Vene väed juba sama aasta juunikuus.

Arvatavalt 16 000-meheline vägi rüüstas Harjumaad ja võttis röövsaaki ka Tallinna lähedalt, linna piirama seekord siiski ei asutud.

Suvekuudel jaguneti kolmeks, üks osa suundus Paide linna piirama, teine Võnnu peale, kolmas aga Läänemaale.

Läänemaalt rüüsteretkelt naasnud, väidetavalt 6000-meheline venelaste väesalk seadis ennast laagrisse Tallinna lähedal Harkus. Ajalookrooniku sõnul leidis see aset septembrikuus: «Sellesama väega, millega ta Läänemaalt jälle tagasi tuli, lasi ta end ka Tallinna all näidata ja asus esiteks Harku mõisa laagrisse.»

Tallinlased aga ei tahtnud niisama, käed rüpes, pealt vaadata, kuidas vaenlane nende linna ahistab, ja said hakkama hulljulge teoga.

Lahing Jeruusalemma mäe all

11. septembri varahommiku l tungiti linnamüüride vahelt äkksööstuna ennetavalt Vene vägede peale. Linna kaitsjaid oli kokku ca 250 ratsanikku ja 500 jalameest, nende seas Mustpeade vennaskonna liikmeid, aadlikke, raehärrasid ja tavakodanikke, kaupmeheselle ja sulaseid.

Otsustav lahing peeti Tallinna lähedal liivaluidetes, mida tunti ka Jeruusalemma mäe nime all. Tallinna vaprad kaitsjad võitsid lahingu ülekaalukalt.

Kroonik Johannes Renneri sõnul tapeti 600 vaenlase sõjameest ning võeti tagasi Läänemaalt ja Haapsalust röövitud sõjasaak, mille seas leidusid muu hulgas ühe Läänemaa pulma pulmarahvas ja tuhatkond karilooma, kes viidi kaitsvate linnamüüride vahele.

Hiljem ruttas Vene väesalgale appi peasalk ja sellele rünnakule Tallinna kaitsjate vägi siiski vastu ei pidanud. Kiirelt tõmbuti linna tagasi, vaenuvägede saagiks langes kaks suurtükki, hukkunuid loeti kokku 60.

Arvatavasti just seetõttu, et Tallinna kaitselahingus hukkus mitmeid nimekaid linnakodanikke, nende seas ka kümme Mustpeade vennaskonna liiget, leidis lahing jäädvustamist tänini säilinud Lambert Glandorpi õlimaalil, mis valmis 1561. aastal.

Teos kannab Glandorpi või Mustpeade epitaafi nime, sest sellel on esitatud ja nimeliselt ära toodud need kümme vennaskonna liiget, kes Tallinna kaitstes vaenlase käe läbi langesid.

Autentne lahingumaal

Maali teeb eriti haruldaseks Tallinna vaade pildi vasakus nurgas, see on üldse üks esimesi teadaolevaid Tallinna kujutisi. Epitaafil võime näha linna lähedal, praeguse Liivalaia ja Veerenni tänava piirkonnas asunud hukkamispaika ehk Võllamäge.

Glandorpi maali põhjal võime ka oletada, kus Jeruusalemma mäe lahing omal ajal aset leidis. Lahingupaik on tõenäoliselt praeguse Pärnu maan­tee viadukti ümbrus Tallinna kesklinnas. Mustpeade epitaafi originaali on võimalik vaadata Tallinna linnamuuseumi Kiek in de Köki suurtükitornis.

Lisaks Jeruusalemma lahingu­stseeni kujutavale maalile püstitati lahingupaiga piirkonda kolm mälestusmärki, kõik pühendatud kuulsusrikkas heitluses langenutele. Need on ühtlasi esimesed teadaolevad üksikisikutele pühendatud mälestusmärgid Eestis.

Tänaseni asub neist endisel kohal vaid üks, ligi kolmemeetrine paekivist rist Marta tänaval. Sellel kujutatud põlvitav raudrõivais mees on suurkaupmees Blasius Hochgreve, lahingus langenud mustpea ja tuntud linnakodanik. Tegu on ainsa siiani säilinud Liivi sõja aegse mälestusmärgiga.

Üks mälestustahvel asus ka Pärnu maantee ja Paide tänava ristmikul, kuid see raiuti Nõukogude perioodil tükkideks ja viidi dominiiklaste kloostrisse.

Kolmas mälestusmärk, millel on kujutatud Tallinna raehärra Lutke van Oytenit, hävis samuti Nõukogude ajal. Selle fragmenti säilitatakse Tallinna linnamuuseumi raidkivide kogus.