Tallinna kesklinna koolidesse pürgimiseks kirjutavad vanemad kevadel lapsi õppeasutuse teeninduspiirkonda sisse ja sügisel jälle välja. Gustav Adolfi gümnaasiumi esimeses kooliastmes õppijatest rohkem kui poolte tegelik elukoht on hoopis mujal.
Eliitkoolidesse pürgimiseks vassitakse lapse elukohaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) I–IV klasside lastevanemate koosolekul esitletud andmetest selgub, et lausa 68 protsendi esimese kooliastme õpilaste tegelik elukoht on väljaspool õppeasutuse teeninduspiirkonda.
«Me ei süüdista lapsevanemaid selles, et nad soovivad oma lapsele nende arvates head ja sobivat kooli valida. Iga vanem soovib oma lapsele parimat,» selgitas GAGi direktor Hendrik Agur klassijuhatajate kogutud andmeid kommenteerides. Kooli pürgijate puhul on välja kujunenud aadressid, kuhu aeg-ajalt lapsi registreeritakse.
«Oleme teadlikud, et õpilase meie kooli kvalifitseerumiseks on vanemad teinud elanike registris vastavaid muudatusi tegelikult meie piirkonda kolimata,» tunnistas Agur.
Üks imelik saun
Tallinna haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ütles, et lapsevanemad leiavad alati nipid, kuidas oma eesmärki saavutada.
Tallinna abilinnapea Yana Toom on ajakirjanduses väitnud, et Tallinnas on kohti, kuhu on sisse kirjutatud lausa 120 ühe kesklinna kooli õpilast. Kui Postimees küsis, kas üks selline koht võib olla Raua tänava saun, mis asub 21. koolist üle tee, möönis abilinnapea, et selle majaga on niisuguseid probleeme küll.
«See saun on tõesti üks imelik koht,» ütles Toom. «Inimesed registreerivad end kesklinnas sisse igasugustesse imelikesse kohtadesse, et lapsed saaksid niinimetatud eliitkoolidesse.» Toom ei soovinud kummalisse olukorda süveneda, sest kui lapsed on ikka kooli sisse saanud, siis pole neid mõistlik lapsevanemate manipulatsioonide tõttu koolist välja visata.
«Lapse huvid on ikka primaarsed ja kui seadused on sellised, et neid saab rikkuda, siis mis teha,» mainis Toom.
Tallinna 21. kooli direktori Naida Toomingase sõnul on iga-aastane nähtus, et kuskil 50–100 lapse elukohaks saab just enne koolikatsete algust Raua või Liivaoja tänav, sest just need jäävad kooli teeninduspiirkonda. «Aegade jooksul on mitmeid imeasju toimunud. Ühte korterisse on ka kolm erinevat last sisse kirjutatud,» sõnas Toomingas, kuid Raua tänava sauna juhtumit ta ei kinnitanud.
Raua tänava saunapidaja ja sama hoone korteriomanik Vardo Simson oli üllatunud, kui kuulis, et sellesse majja olevat palju lapsi sisse registreeritud.
«Kuulen sellest esimest korda,» ütles Simson. «Minu korterisse ei tohiks olla ühtegi last sisse kirjutatud, vaid üks vanainimene, kellelt ma selle korteri ostsin. Mina olen korteri omanik ja minult luba küsimata ei ole võimalik kedagi sinna sisse kirjutada.» Ka Tallinna Kesklinna valitsuse andmetel on Raua tänav 23 saunamajja sisse kirjutatud kaks inimest.
Kool ei saa midagi teha
See, et kevadel kooli õpilasi vastu võttes on rahvastikuregistris näha, et just samal päeval kooli dokumente esitades on lapse elukohaks muutunud teeninduspiirkonda jääv koht, on Tallinna kesklinna koolide puhul üpris tavaline.
Kuna esimesse klassi astujaid valitakse kooli katsetega ja kohti on piiratud arv, võib juhtuda, et sünnist saadik kooli kõrval elanud laps jääb hoopiski õpilaste nimekirjast välja. Õpilaste tegelik elukoht selgub Toomingase sõnul septembris, mil lapsevanemad oma järglased uuesti ümber registreerivad ja vallad vastavalt nendele andmetele koolitoetusi maksavad.
«Kooli pädevuses ei ole midagi teha ja igal lapsevanemal on õigus vahetada elukohta sinna, kuhu nad soovivad,» nentis Toomingas.
Omavalitsusel on õigus elukohaandmete kandmisest rahvastikuregistrisse keelduda, kui elukohateates on esitatud valeandmeid, kuid raskusi võib tekitada asjaolu, et rahvastikuregistri seaduse alusel ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik läbi viia väärteomenetlust ega faktiliselt kontrollida rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust.
Seadus annab võimaluse luua ka piirkonnata koolid
Juhtumeid, kus vanemad esitavad valeandmeid, et laps saaks kooli, esineb haridus- ja teadusministeeriumi andmetel peamiselt Tallinna kesklinna koolide puhul, teistes paikades ei ole see kaugeltki nii terav.
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Asso Ladva sõnul on uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, mis jõustus 1. septembril, viidud rõhuasetus koolidelt õpilastele.
«Kõik põhikoolid ei pea olema elukohajärgsed, vaid kõigil põhikooliealistel lastel peab olema elukohajärgne kool,» selgitas ta.
Nii saab tingimusel, et koolikohustuslikele lastele, kelle vanemad seda soovivad, on tagatud õppimisvõimalused nende elukohajärgses koolis, luua mõned koolid, mis ei ole elukohajärgsed.
«Sellega on võimalik lahendada mõne kesklinna kooli probleem, kuhu õpilasi kandideerib rohkem, kui on õppekohti,» sõnas Ladva.
«On oluline, et kindlasti võetaks arvesse elukohalähedust ja samas piirkonnas elavate õpilaste puhul eelistatakse neid, kelle õed-vennad juba samas koolis õpivad. Kui ka neid tingimusi arvestades on õppida soovijaid rohkem kui koolis õppekohti, siis võib tõesti aluseks võtta registreerimise aja.»
Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel õppis eelmisel õppeaastal Tallinna linna koolide esimestes klassides 3344 last, neist 3284 lapsel on rahvastikuregistris olemas detailne info elukoha kohta, 48 lapse elukoht on rahvastikuregistris määratud linnaosa täpsusega.
Üksnes 12 lapse elukoht on rahvastikuregistris määramata. (PM)