Masuajal püütakse kanalisatsiooni pealt kokku hoida

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanalisatsioonitrassi ehitus Meriväljal Paakspuu teel.
Kanalisatsioonitrassi ehitus Meriväljal Paakspuu teel. Foto: Peeter Langovits

Tallinnas tänavu lõpule jõudvad kanalisatsiuoonivõrkude ehitustööd annavad mitmele tuhandele kinnistule võimaluse liituda ühiskanalisatsiooniga, mida mõned kinnistuomanikud on teinud omavoliliselt ja seadusi eirates.


AS Tallinna Vesi kommunikatsioonijuhi Priit Koffi sõnul ei tõtta sugugi kõik majaomanikud kohe liitumislepingut sõlmima, vaid ootavad majanduslikult paremaid aegu. Teised seevastu ei malda asjade ametlikku käiku ära oodata ning lasevad torud omavoliliselt ära ühendada.

Niisuguseid juhtumeid on esinenud kõigis nendes linnaosades, kus tänavu on toimunud suurem võrkude rajamine, ehk Nõmmel Pirital ja Haaberstis. «Siin pole võimalik üheselt öelda, kas on tegemist teadmatusega või pahatahtliku kavatsusega kanalisatsiooniteenuse tarbimise eest mitte maksta. Me usume pigem, et tegemist on inimeste vähese teadlikkusega, lihtsalt ei olda kursis sellega, kuidas ühiskanalisatsiooniga liitumine käib,» lausus Koff.

Tegelikult kulub pärast kanalisatsioonitrassi väljaehitamist veel pisut aega, enne kui kinnistuomanikud sellega liituda saavad. « Elanikele saadetakse kiri, milles teatatakse kinnistu liitumispunkti rajamise aeg. Selleks ajaks tuleks lasta välja ehitada kinnistusisene torustik ja see ette näidata Tallinna Vee inspektorile, kes selle heaks kiidab ning alles seejärel tohib torud ära ühendada,» selgitas Koff.

Tegelikkuses juhtub tema sõnul mõnikord aga nii, et inimene vaatab, et torustik on paigas ja laseb oma torud trassi külge ära ühendada. Esiteks on sel juhul tegemist pettusega, sest ärajuhitava reovee eest ei maksta. Teiseks on niisugustel juhtudel alati keskkonnareostuse oht. «Trass ei pruugi olla veel lõpuni valmis ehitatud ja kasutusele võetud. Siis inimene suunab oma reovee küll sinna, aga pooleliolev torustik ei toimi korralikult ja reovesi võib sattuda pinnasesse ning tekitada keskkonnareostuse,» rääkis Koff.

Ta lisas, et võibolla õnnestub omavolilise torude ühendamisega esilagu pisut raha kokku hoida, kuid see võib kaasa tuua kuni 18 000 krooni suuruse trahvi. Kui aga põhjustatakse keskkonnareostus, siis tuleb arvestada ka selle kõrvaldamise kuludega, mis võivad üsna suureks osutuda.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles