Vanalinlased koonduvad üha rohkem ühtseks kogukonnaks ja soovivad, et nende sõna saaks vanalinnas toimuva üle otsustamisel senisest rohkem kaalu. Samuti soovivad, et teatud asutused ja institutsioonid oleks üksnes neile mõeldud.
Tallinna vanalinlaste soovid: oma kool, lasteaed ja kordnik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanalinna elanik ja Kehrwiederi kohvikute omanik Vello Leitham kinnitas, et vanalinlased on tõsiselt ette võtnud mõtte senisest rohkem oma elukeskkonna korrastamises kaasa rääkida.
«See on meie kogukond, kes elab siin vanalinnas, ning tahame senisest aktiivsemad olla, et otsustada, kuidas meie elukeskkond välja näeb,» ütles ta. «Võime ju nuriseda, et vanalinnas töötavad kasiinod või siin müüakse liiga palju merevaigust suveniire ja loota, et linn või keegi teine olukorda parandab, aga tegelikult võiksime ju ise ka tegusalt kaasa aidata.»
Ostame ruumid ära
Leitham on välja pakkunud idee, et vanalinlased võiksid raha kokku panna, ühe või teise ruumi ära osta ja sinna neile sobiva rentniku otsida.
Vanalinna kirjanikust elanik Enn Vetemaa on Postimehes kurtnud, et sealtkandist on kadunud endised piima-, leiva-, plaadi- ja muud pisikesed poed ja kohvikud. Miks ei võiks siis vanalinna kogukond võtta endale ülesande niisugused mõnusad kohad jälle taastada.
Vanalinlased tahavad, et mõne aja pärast oleks seal piirkonna lasteaed ja kool, kus ainult käiksid vanalinna elanike lapsed.
«Samuti võiks vanalinnas ringi käia oma kordnik, keda lapsed nägupidi tunnevad,» mainis Leitham. «Miks peavad siin tegutsema mupolased, kes tulevad ei tea kust, et vaid trahve välja kirjutada? Praegu on linnavõim tsentraliseeritud ja vanalinn on vaid rahapump.»
Juba tänavu aprillist tegutseva, kuid 24. novembril juriidiliselt asutatud MTÜ Vanalinna Selts juhatuse liige Karita Sall kinnitas, et vanalinna üksiku elaniku mure jääb linnavalitsuses või Kesklinna valitsuses tihti tähelepanuta, mistõttu oligi oma hääle tugevdamiseks vaja luua selts.
«Meie seltsis on kõlama jäänud mõte, et vanalinna elu üle otsustavad praegu inimesed, kes seal ei ela,» ütles Sall. «Nii kesklinnas kui ka linnas võimu juures olevad ametnikud tulevad hommikul kell kaheksa tööle ning lahkuvad kell viis või kuus õhtul, kuid meie suuremad probleemid siis alles algavad.»
Öörahu kadunud
Näiteks tõi Sall Kuninga tänavale endise Mõõkkala restorani asemele rajatud striptiisiklubi. Samas majas elavad inimesed on niisuguse otsuse üle väga pahased. Samuti on kavas endise Heliose kino ruumidesse rajada ööklubi, mis muudab ilmselt Sauna tänava elanike elu põrguks. Öörahu ongi vanalinnas üks suuremaid muresid, millele seltsi abiga loodetakse lahendust leida.
Kesklinna valitsuse teatel võivad mittetulundusühingud (MTÜ) esitada ettepanekuid, mida võimalusel ka arvestatakse. Samuti saavad MTÜd osaleda planeeringute aruteludel.
Samuti vastas linnaosa valitsus, et kui lõbustusasutustes rikutakse seadust, on igal linlasel õigus selle takistamiseks pöörduda õiguskaitseorganite poole. Kehtivate seaduste järgi ei saa linnaosavalitsus valida, millised ettevõtted võiksid vanalinnas tegutseda ja millised mitte.