Eesti Raudtee andmetel oli täna varahommikul Aegviidu lähedal kokkupõrkes osalenud reisirongi kiirus 70 kilomeetrit tunnis, mistõttu ei ole tõenäoline, et rong hakkas Aegviidu jaamast lihtsalt veerema, vaid keegi pidi veduri käivitama ja rongi juhtima.
Praeguseni ei ole leitud inimest, kes pidi elektrirongi öösel enne liinile minekut soojendama. Ka telefoni teel ei ole temaga ühendust saadud. Kuna rongi esimene vagun on täielikult purunenud, siis võib olla, et see inimene on kuskil seal rusude vahel.
Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase sõnul suutis kaubarongi vedurijuht enne kokkupõrget rongi kiiruse pidurada kuni 30 kilomeetrini tunnis. See tähendab, et rongide kogukiirus oli 100 kilomeetrit tunnis.
Glase väitel oli löök nii tugev, et reisirongi juhtvagun kägardus kokku pisikeseks metallikänkraks. Kaubarongi seitse vagunit jooksis rööbastelt maha, kusjuures need ei olnud kõik järjestikused. Õnneks olid vagunid tühjad. Kokku oli rongis umbes 50 vagunit ning ning need olid teel Venemaale.
«Praegu ongi selgusetu, kuidas reisirong liikuma hakkas,» ütles Glase. «Kui rongid jäetakse ööseks Aegviidu jaama seisma, siis meeskond läheb maha ning öösel soojendab rongi üks inimene. Samuti pannakse rongi ette tavaliselt tõkiskingad ja raudtee profiil on seal niisugune, et rong ei oleks saanud ise kuidagi liikuma hakata. Pealegi ei oleks veerema hakanud rong kahe kilomeetriga saavutanud niisugust kiirust. Seega on selge, et keegi pidi veduri käivitama.»
Eesti Raudtee päästemeeskond koos vajaliku tehnikaga on sündmuskohal. Enne, kui hakatakse rööbastelt maha sõitnud vaguneid minema vedama, kontrollitakse üle, millised on nende vigastused. Viis vagunit purunesid kokkupõrke tagajärjel peaaegu täielikult, teistel on suuremaid või väiksemaid vigastusi.
«Alles pärast ülevaatust saab hakata terveid vaguneid mööda raudteed ära vedama,» selgitas Glase. «Päris purunenud vagunuid tõstetakse kõrvale, nende äraviimisega on siis aega.»
Kuna õnnetuse tagajärjel on purunenud ka raudtee kontaktvõrk ning osa elektrijuhtmeid üleval hoidvaid poste, siis reisirongid Aegviidu ja Kehra vahel täna kindlasti liikuma ei hakka. Edelaraudtee ning Elektriraudtee otsustavad ise, kuidas inimesi õnnetuse tagajärgede kõrvaldamise ajal vedada.
Glase sõnul vajab kontrollimist ka rööbaste seisukord, sest vagunite mahaminek, kuhjumine ning järsk pidurdamine võis raudteed kahjustada.
«Tuleb kiita kaubarongi tugevat Ameerika vedurit, tänu millele jäid vedurijuht ja tema abi üldse ellu,» ütles Glase. «Mehed said küll muljuda ning vedurijuht kurtis ka valu rindkeres, kuid suuremaid vigastusi neil siiski pole.»