Eesti Raudtee ehitab rongiplatvorme ringi, sest järgmisel ja ülejärgmisel aastal on liinile tulemas esimesed uued madalapõhjalised elektrirongid, kuid tuule, vihma ja lume eest inimesi kaitsvaid paviljone platvormidele ei paigaldata.
Rongiootajad peavad kannatama tuult, vihma ja lund
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Küsimus on selles, et milleks need paviljonid üldse vajalikud on, ega need ei ole ju mingid ajaviitmise kohad,» rõhutas Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.
Ta lisas, et mõnes kohas ehitab Eesti Raudtee ka katsetuse korras paviljonidele seinu, kuid eelkõige tuleb lähtuda turvalisusest ning vandaalikindlusest, millest projekteerimisel on püütud ka lähtuda.
Glase sõnul on raudteefirma uute perroonide ja ootepaviljonide rajamisel lähtunud põhimõttest, et inimesed ei veeda seal pikalt aega, vaid ootavad mõne minuti ja astuvad rongi.
Kui uued nüüdisaegsed rongid sõitma hakkavad, siis on võimalik perroonidele paigaldada ka infotablood, mis näitavad, kui kaugel rong parajasti on ning millal jaama jõuab.
«Kui paviljon teha liiga mugavaks, siis hakkavad sinna kogunema mingid kambad või muud inimesed, kes veedavad seal lihtsalt aega, mitte ei oota rongi,» selgitas Glase.
Elektriraudtee avalike suhete juht Norbert Kaareste sõnul on reisijad saatnud firmale küll kaebusi uute platvormide kohta. Kui neid rajatisi projekteeriti, siis esitas Elektriraudtee ka oma soovitused, kuidas ootepaviljonid võiksid välja näha, kuid neid ettepanekuid ei võetud arvesse.
«Meie pakkusime välja, et reisijatele pakutaks ka nüüd kolmest küljest kaetud ootepaviljonides tuule ja vihma eest kaitset,» ütles Kaareste.
Elektriraudtee haldab praegu veel renoveerimata platvormidel olevaid jaamahooneid. Kaareste sõnul näitab kogemus, et kui pärast mõnda vandalismiakti rajatis jälle korda teha, siis püsib see kauem korras. Viimastel aastatel on lõhkumisi vähemaks jäänud.
Talvisel ajal tuleb loomulikult ette ongide hilinemisi, kuid Glase sõnul on selles eelkõige süüdi praeguste vanade rongide kehv tehniline seisukord, mitte niivõrd lumme tuisanud raudtee või taristu vilets seisund.
Ta tõi näite, et 2010. aasta detsembris tuli ette 129 ning tänavu jaanuaris 120 hilinemisjuhtu, mis olid tingitud just rongidest. See on kolm korda rohkem kui aasta varem samal ajal. Jaanuaris hilinesid reisirongid 13 korral rohkem kui 40 minutit, mullu detsembris 102 korral.
2013. aastaks, kui Eestis hakkavad sõitma uued reisirongid, ehitab Eesti Raudtee ümber kõik rohkem kui sada platvormi. Kogu selle töö maksumus on ligi 16 miljonit eurot. Praegu on juba kasutuses 29 uut platvormi, neist 12 Tartu - Valga ning 17 Tallinna - Riisipere liinil.