Analüüs: tasulise parkimise korral tuleb Kalamaja elanikele väljastada tasuta parkimiskaardid

Analüüsi koostajad märkisid, et võttes arvesse Kalamaja tasulise parkimise kehtestamise põhilisi argumente, milleks on miljööväärtuslikkuse säilitamine ja müra ning heitgaaside vähendamine, võiks kaaluda tasulise parkimise kehtestamist ööpäevaringselt.

Sellega kaasnevalt aga tuleb kohalike elanike jaoks välja töötada parkimissoodustuste kord. Stratumi hinnangul peaks soodusparkimist võimaldav kaart olema tsoonipõhine, mitte tänavapõhine ning see peaks kehtima ainult neile elanikele, kes on rahvastikuregistri andmeil Kalamaja elanikud.

Analüüsi koostajate sõnul näitavad senised tasulise parkimise rakendamise tulemused, et tasuline parkimine koos efektiivse kontrollimehhanismiga mõjutab väga kiiresti ja selgelt parkimisolukorda.

Nende hinnangul väheneb külalisparkimine tasulise parkimisala laiendamisel Kalamajja märgatavalt ning elanike parkimine kandub teataval määral üle õuedesse ja hoovidesse.

Mõju liikluskoormustele ja nende jagunemisele ei kujune analüüsi koostajate arvates lühiajalises perspektiivis suureks, pikaajalises perspektiivis peaks see aga olema märgatav.

Samas tõdesid nad, et tasulise parkimisala tulud ei kujune eriti suurteks ja olulisteks, kuid hädavajalik on laiendatud parkimisalale kohaldada tõhus kontroll, milleta see oleks mõttetu.

Ilmselt tähendaks Stratumi hinnangul selle variandi rakendamine ka diskussiooni algatamist teiste asumite elanike parkimissoodustuste ja võrdse kohtlemise printsiibi üle, eriti juhul, kui Kalamaja elanike parkimissoodustused on oluliselt teistsugused kui teistes asumites.

Samas lahendas see variant nende hinnangul teataval määral probleemi, mis puudutab Tallinna kesklinna külastajate sõidukite parkimise reguleerimist ning samas oleks piisavalt mugav ka kohalikele elanikele.

Analüüsi koostajad leidsid, et see aitaks ka vähendada kohalike elanike survet hooviroheluse arvel parklate loomise kasuks. Sellise korra rakendamiseks soovitab Stratum luua uue tasulise parkimise tsooni «Kalamaja».

Praegu tasuta parkimiskorralduse jätkamisel ei muutuks uuringu tegijate hinnangul lähiajal midagi, kuid pikaajalises perspektiivis ilmneksid mõned säästliku transpordipoliitika seisukohast ebasoovitavad tendentsid. Näiteks suure tõenäosusega tõuseb parkimiskoormus Kalamajas ka edaspidi ning sellega seonduvalt teravneksid liiklusprobleemid veelgi ning seda eelkõige juba niigi kriitilistes kohtades, varsti aga ka mujal.

Uuringu tulemusel kinnitasid selle tegijad, et tervikuna vajab liikluskorraldus Kalamaja asumis üsna põhjalikku ülevaatust. Kuna suures ulatuses on tegemist miljööväärtusliku alaga, kus domineerivaks on elutänava tüüpi tänavavõrk, siis tänases olukorras ei ole liikluskorraldus ning sealhulgas ka parkimine nend hinnangul üldjoontes vastav domineeriva tänavatüübi funktsionaalsusele ning tervikuna ei ole liikluskeskkond kujundatud ümber rahustatud liikluse põhimõtetest lähtuvalt.

Uuring näitas, et parkimiskorraldus on täna vähe läbi mõeldud, pigem on see kujunenud kaootiliselt ning kohati kujutavad parkivad sõidukid endast isegi ohtu, piirates nähtavust ja takistades hooldus- ja alarmsõidukite liikumist.

Üldise liikluskorralduse poole pealt soovitab inseneribüroo lahendada Kalamaja asumi liiklusskeemi terviklikult, milleks tuleks koostada vastav planeering. Näiteks võiks nende soovitusel kujundada Vana-Kalamaja tänav rahustatud liiklusega alaks.

Ülejäänud Kalamaja asumi tänavatele võiks inseneride hinnangul kaaluda neile sobivate kiiruspiirangute rakendamist - näiteks 20 km/h õuealadel, 30 km/h rahustatud liiklusega aladel ja 40 km/h elutänavatel.

Inseneribüroo Stratum viis läinud aasta 10.-12. novembrini läbi Tallinna Kalamaja piirkonna parkimiskorralduse analüüsi uuringu. Vaatlused viidi läbi ennelõunasel perioodil kella 10-12 ja õhtul kella 21-23 tänavatel ja hoovides. Uuringu tulemustest selgub, et ühelgi tänaval ei ulatunud parkimiskohtade täituvus märkimisväärselt üle kahe kolmandiku.