Ehitaja hakkas arendaja võlgade tõttu inimeste uusi kodusid lammutama

Nii räägib Indrek Naur, kes töötab Tallinnas Juhkentali 52 kevadel valminud majas asuvas advokaadibüroos. On kolmapäeva ennelõuna, väljas paistab kena sügisene päike, kuid bussijaama taha suure kuuekorruselise elumaja ümber kogunenud rahvahulk on kõike muud kui kenas meeleolus.

Majaelanike eestkõneleja rolli võtnud Naur on endast väljas ja vehib seletusi jagades kätega. Šokiks on ka põhjust – hommikul saabus seni tavapärast elu elanud majja ootamatult paarkümmend ehitustöölist, kes püstitasid hoone ümber aia siltidega «Ohutsoon» ja «Kõrvalistel isikutel objektil viibimine keelatud» ning hakkasid maja lõhkuma.

Kolina ja sagimise peale korterite ja kontorite ustele ilmunud segaduses inimestel ei jäänud muud üle kui lihtsalt vaadata, kuidas majal võetakse eest välisuks, mitmes korteris ka siseuksed, radiaatorid, santehnika ja rõdupiirded. Lisaks elektrile jäid elanikud ilma ka veest ja küttest.

Kohale saabub mitu politseipatrulli, kes peatavad maha võetud uksi ja radikaid juba kilesse pakkivad töömehed, kuni on asjaolud välja selgitanud. Võimuesindajate tulek vabastab õue kogunenud jahmunud korteriomanikud ja esimesel korrusel asuvate kontorite töötajad senisest tardumusest.

Kui ehitusmehi kamandanud heledas mantlis mees politseile selgitusi annab, saavad toimuvast lõpuks aimu ka elanikud.

«Tuleb välja, et arendaja Permanent Arendus on maja ehitajale Basic Ehitusele võlgu jäänud. Ning selle asemel, et asi kohtus lahendada, tuli ehitaja siia ja varastab nüüd korteri omanike vara,» laiutab Naur käsi.

«Aga arendajale ei kuulu siin ju enam midagi, kõik pinnad on müüdud,» selgitab ta. «Basic Ehituse tegevuse eesmärk siin on arendajale omanike kaudu survet avaldada. Kannatame aga meie. Mul pole lihtsalt sõnu.»

Ülesköetud elanike ja AS Basic Ehituse juhataja Leho Kolgi vahel areneb järjest tulisem vaidlus. «Te varastate meie asju!» – «See pole vargus, see vara kuulub mulle. Küsige Permanent Arenduselt, miks me seda teeme!» – «Need on meie kodud ju!» – «See on ehitusobjekt, lahkuge siit kõik!» – «Mees, sa oled hull, me ei lähe kuhugi!»

Samal ajal pildistavad politseinikud kahjusid. Peamiselt on kannatada saanud ülemiste korruste korterid, mis on küll müüdud, kuid veel püsielanike ja isegi lõpliku siseviimistluseta.

Seal on töömehed aga jõuga seinast välja kiskunud radikad ja isegi uksepiidad. Põrandad on täis piitade ja seina vahelt pudenenud Makroflexi. Korteritest välja viidud vannid on töölised tassinud maja katusele hunnikusse. Rõdudelt on maha võetud piirdeklaasid.

Esimese korruse tehnosõlmedes tuvastas politsei lahti ühendatud sundventilatsiooni ja maha kistud veetorud, põrand ujub maha voolanud veest.

Vahepeal on tüli ehitusfirma juhi ning nördinud elanike-büroopindade omanike vahel vaibunud. Nukralt seisavad inimesed välisukse asemel laiutava augu ees ja teevad närviliselt suitsu. «Ootame, mis saama hakkab,» nendib juunis majja korteri ostnud Martin Narits. «Meile ei seleta keegi midagi.»

Kella üheks on paar tundi kestnud möll läbi. Paarkümmend tunkedes ehitusmeest kõõlub omavahel lõõpides trepi kõrval piirde najal. Politsei lahkub.

Lahkub ka ehitusfirma juht, kes on arendajaga telefoni teel kokku leppinud, et minnakse ja räägitakse asjad selgeks. Maja haldava firma blond näitsik manitseb töölisi vähemalt välisust tagasi panema.

«Need inimesed, kes korteri ostsid, pole ju milleski süüdi,» räägib ta. Esialgu aga keegi ust tagasi panema ei kiirusta. Jäädakse ootama, mis ehitaja ja arendaja kohtumisest saab.