Tallinna kommunaalameti investeeringutest kõige suurema raha ehk veidi üle 26 miljoni euro neelab tänavu Ülemiste liiklussõlme ehitus. Tõsi, linn ise peab välja käima vaid ligi seitse miljonit, ülejäänu tuleb Euroopa Liidust.
Tallinna investeeringute põhirõhk on Ülemiste liiklussõlmel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaseid päevi Tallinna abilinnapeana töötava Deniss Boroditši sõnul käivad Ülemistel tööd juba neljal alal. Sügiseks peaks valmis saama kõrgepingeliini asendamine maakaabliga (2,1 miljonit eurot), umbes samaks ajaks peaks valmis olema ka raudtee ajutise ümbersõidu rajamine (2,9 miljonit eurot). Suve lõpus valmib ka sadevete kollektor (7,1 miljonit eurot).
Eelmise aasta lõpus kirjutas linnavalitsus alla Ülemiste liiklussõlme rajamise lepingu. Kokku on nende tööde maksumus 50 miljonit eurot, kuid tänavu tehakse sellest vaid osa.
Välja on kuulutatud ka riigihange Järvevana tee ja Tehnika tänava ühendustee rajamiseks ning Vana-Tartu maantee renoveerimiseks kuni linna piirini. Kui palju see maksma läheb, sõltub hanke tulemustest.
«Kindlasti tahame sel aasta ära lõpetada ka Randvere tee rekonstrueerimise, viimane lõik on seal veel tegemata,» ütles Boroditš. «Ecolandi juures ehitame välja kauaoodatud fooriristmiku.»
Eelmisel aastal rajati fooriristmik Pirita Selveri juurde. Tänavu on vaja seal lõpetada viimased tööd, mis enne talve tulekut tegemata jäid.
Lasnamäel on kommunaalametil kavas välja ehitada Laagna tee alune tunnel, mille kaudu saaksid inimesed liikuda suurte kaubanduskeskuste – Lasnamäe Centrumi ning Bauhausi, Prisma ja teiste Tähesaju City poodide vahet. Eelmisel aastal käis juba Nõukogude ajal rajatud tunneli uuendusprojekti tegemine, tänavu saab alustada ehitamisega.
Kristiine linnaosas on üks suuremaid töid Tedre tänava rekonstrueerimine Nõmme teest Kotka tänavani. See teelõik oli juba eelmise aasta investeerimisplaanis, kuid tekkisid vaidlused kohalike elanikega, mistõttu tööd lükkusid edasi. Küsimus on nimelt selles, et tänavale kõnniteede rajamiseks on vaja maha võtta osa puid, kuid mõned inimesed oli selle vastu.
Õismäel on Boroditši sõnul kavas alustada väikese ehk sisemise ringtee rekonstrueerimisega. Projekt on valmis ka Astangu tänava rekonstrueerimiseks, kuid tööde alustamine seal sõltub sellest, kas raha jätkub.
Lasnamäel loodetakse lõpuks korda teha Pallasti tänav, mille projekt oli juba mullu valmis. Tööde alguse venimine on tingitud sellest, et Tallinna Küte tahab seal torustikke uuendada. Ilmselt jõutakse tänavu soojafirmaga tööde tegemise graafikus kokkuleppele.
«Korda tahame teha ka 20. augusti väljaku ehk Harjumäe kõlakoja ümbruse,» ütles Boroditš. «Seal on pragu lagunenud asfalt, mis tuleb uuendada, samuti rajame purskkaevu ja korraliku valgustuse.»
Kvartalisiseste teede korrastamiseks erinevates linnaosades on tänavuses eelarves ette nähtud ligi miljon eurot. Milliseid teid konkreetselt remontima hakatakse, sõltub juba linnaosavalitsuste eelistustest.
Harjumaa kergliiklusteede rajamiseks näeb Tallinna tänavune linnaeelarve ette kaks miljonit eurot, millest välisrahastus moodustab 1,7 miljonit ning ülejäänu peab linn ise kinni maksma.
Boroditš nimetas Nõmmel vanale raudteetammile kergliiklustee rajamist. Esimene lõik tehakse valmis Hiiu tänavalt Akadeemia teeni. Samuti rajatakse kergliiklustee Harku karjääri suunduvale raudteetammile ning Randvere ja Pärnamäe teele. Loomulikult ootab lõpetamist ka kultuurikilomeeter ehk Kultuurikatla juurest Noblessneri sadamani kulgev kergliiklustee. Tööd algasid seal enne talve tulekut, aga jäid siis pooleli.
Tänavate jooksvaks remondiks on sel aastal Tallinna eelarves 3,8 miljonit eurot. Boroditši sõnul võib sinna tänavustest lisaeelarvetest raha juurdegi tulla. Samamoodi tehti ka mullu.