Tallinna TV loodab tänavu teenida tulu ligi 130 000 eurot

Tallinna televisiooni (TTV) juht Jüri Raudsepp ütles Postimees.ee`le, et omatulu teenimiseks on kolm teed. Esiteks Tallinna pressikeskuse väljaüürimine, teiseks omatoodang ehk mingite klippide või lühifilmide tegemine tellimustööna ning reklaam. Teenitud raha kavatsetakse investeerida arengusse, kui linnavalitsus just teisiti ei otsusta.

Alles hiljuti oli Tallinna Küte tellinud filmi, mis jutustab korterite soojusest. Reklaam on TTV-s praegu peaaegu olematu ning tulu sellest ka minimaalne. Põhiliselt tehakse sotsiaalset reklaami, mille eest kas raha üldse ei kasseerita või küsitakse sümboolset hinda. Näiteks jookseb TTV-s rahvusooperi Estonia etenduste tutvustus.

«Igasugust reklaami me vastu ei võtagi, näiteks alkoholi ja tubakatooteid ei hakka reklaamima kunagi,» selgitas Raudsepp. «Kui aga pesupulbrit või midagi muud sellist tahetakse tutvustada, siis ega me ust kinni ei löö, kui raha tahab sisse tulla. Mingil juhul ei ole me vähemalt praegu kommertskanalitele reklaami osas konkurent. Võibolla vaid sotsiaalreklaami kohalt.»

Tallinna linnavalitsus on viimasel ajal sattunud lauskriitika alla, kuna tänavuses linnaeelarves on TTV-le eraldatud 1,9 miljonit eurot, samal ajal kui lasteaedade remoniks kulub vaid 127 000 krooni.

Raudsepp ütles, et tegelikult küsis ta linnalt tänavuseks aastaks vähemalt 40 miljonit krooni ehk ligi 2,6 miljonit eurot, sest niisugune raha kuluks ära kvaliteetse nišitelevisiooni tegemiseks. Linnavalitsus eraldas aga kolmandiku võrra vähem ehk 1,9 miljonit. Sellega tulebki hakkama saada.

Vastavalt ringhäälinguloale annab TTV iga päev nädalas eetrisse saateid kaheksa tundi, millest kaks tundi on omatoodang. Palgal on ligi 20 inimest, peale selle lepingulised kaastöölised. Kõige suurem püsikulu on programmi levitamine Elioni, Starmani, STV ja Levira võrkudes. Üks saatepäev maksab umbes 2500 eurot, rahvustelevisoon kulutab Raudsepa sõnul sama palju või rohkemgi ühes tunnis.

«See ligi kaks miljonit eurot on miinimumsumma, mis võimaldab programmi toota ja levitada, arendamiseks ei jää eriti midagi,» selgitas Raudsepp. «Kui Tallinna televisioon 2008. aasta linnavaolikogu ostsusega loodi, siis oli ametisse ette nähtud 30 – 35 inimest. Nüüd on olukord hoopis teine, kuna majanduse areng tegi vahepeal jõnksu sisse.»

TTV vaadatavuse kohta on Raudsepa sõnul praegu veel vara järeldusi teha, kuna kanal on toiminud alla kolme kuu. STV, Starmani ja Leviraga sõlmiti leping alles veebruaris. Vaatajate uuring on kavas käivitada alates aprillist. Esialgsed andmed aga näitavad, et TTV vaadatavus on viimasel ajal kasvanud.

«Kuna kajastame Tallinna sündmusi ning siin on võimul Keskerakond, siis loomulikult satub uudistesse rohkem just Keskerakonna inimesi, sest nii linnapea, abilinnapead kui linnaosade vanemad kuuluvad sellesse erakonda,» ütles Raudsepp. «Kui oli koalitsioon sotsidega, siis said ka nemad esineda. Kindlasti ei ole me aga Keskerakonna, vaid ikka Tallinna televisioon. Saadetes on alati saanud sõna ka kõik teised inimesed, kellel on midagi asjalikku öelda. Meil on esinenud Laine Jänes, Rein Lang, Juhan Parts ja teised.»

Õhtuste filmide osas eelistab TTV suures osas Euroopa riikide toodangut, sest kommertskanalites jookseb nagunii palju Hollywoodi filme. Korraga ostetakse kokku umbes kahe kuu jagu filme, sest nii saab odavamalt.

TTV kultuuritoimetaja Maris Johannese sõnul on seoses Tallinna kui kultuuripealinnaga sel aastal eriline rõhk pandud just igasuguste kultuurisündmuste kajastamisele. Pooletunnised kultuurisaated on eetris kolmapäeviti ja reedeti.

Ühe asjana tahetakse näiteks läbi käia kõik kultuurikilomeetrile jäävad hooned, kus midagi toimuma hakkab. Esimesena tuleb saade Patarei vanglast. Kuni tänavuse laulu- ja tantsupeo lõpuni on kindlasti üks prioriteete ka seda temaatikat kajastada. Oluliseks peab Johannes TTV oma lastesaateid, mida võib liigitada kultuuri alla. Samuti peaks vaatajatele huvi pakkuma Kalamaja, Pelgulinna ja Tallinna teiste huvitavate piirkondade, aga ka eraldi hoonete tutvustamine.