KGB majast saab jälle korterelamu

Inglise ärimees William Tulip ostis 1911. aastal ära kolm kinnistust Pagari, Pika ja Laia tänava vahelises kvartalis. Ta liitis need kokku ja arhitekt Hans Schmidti projekti järgi kerkis sinna 1912. aastal 24 korteriga elamu.

Arhitekt Rasmus Tamme sõnul oli tegemist tolle aja kohta väga esindusliku hoonega.
Kahe trepikojaga majas olid väga uhked korterid, milles oli pinda kuni 200 ruutmeetrit. Pärast rekonstrueerimist saab hoone viiel korrusel olema kokku 42 korterit.

Esialgsete korterite planeering oli selline, et tänava ääres olid elu- ja magamistoad. Köögid, teenijatetoad ja pesuruumid jäid hoovi poole. «Teenijate jaoks olid hoovi pool kolm kitsast keerdtreppi, mille keskel oli kitsad liftid, mis olid mõeldud küttepuude üles transportimiseks,» rääkis Tamme.

1917. aastal müüdi maja Vene riigile, kes ostis selle Patarei merekindluse juhtkonna elamuks. 1920. aastal sai hoone endale Eesti Vabariigi sõjaministeerium. 1940. aastal läks maja NKVD ja selle järglase KGB kätte. 1992. aastal sai selle endale Eesti siseministeerium.

Tamme sõnul säilitatakse majas originaaldetaile nii palju kui vähegi võimalik. Kindlasti jäävad alles enam kui kolme meetri kõrguste lagede kaarjad servad. Alles jäetakse ka vandad uksed, nii palju kui neid on säilinud. Samuti säilitatakse või taastatakse vanaaegne parkettpõrand.

Maja keldris olevaid kurikuulsaid KGB kambreid arendaja puutuma ei hakka, need säilitatakse sellisel kujul, nagu nad praegu on. «Kuus kambrit ja nende esine koridor on kaitse all ja seal me ei tee midagi. Maja nurgal on eraldi uks, mis on praegu suletud ja mille ees on praegu mingid elektriseadmed. Me võtame selle ukse jälle kasutusele, nii et sealtkaudu on võimalik jälle keldrisse siseneda,» rääkis arendaja esindaja Tarvo Teder.

«Kui me hakkaksime siin midagi tegema, siis hävitaksime siin sedagi vähest, mis veel säilinud on. Las siin tegutseb muinsuskaitse ja need inimesed, kes teavad, kuidas siin asjad vanasti olid,» lisas ta.

Kurikuulsad keldrid, millest räägitakse õudusjutte, on täna täis riiuleid ja ilmselt kasutati neid viimasel ajal laoruumidena. Kambritel on ees vineeruksed ja oma praeguses seisus ei jäta need külastajale erilist muljet.

Küll aga mõjuvad õõvastavalt keldrisse viiv kitsas keerdtrepp ning teisel pool koridori olevad kolmnurkse kujuga umbes ruutmeetri suurused ruumid, mida kasutati ilmselt kartserina.

Hoone rekonstrueerimisprojekt on praegu koostamisel ning see, missugune hakkab maja tulevikus seestpoolt välja nägema, peaks selguma lähemate kuude jooksul.