Harju maavanem tunnistas hipodroomi planeeringu seaduslikuks

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna hipodroom.
Tallinna hipodroom. Foto: Artur Sadovski

Harju maavalitsus jõudis järelevalvemenetluse käigus seisukohale, et Paldiski mnt 50 ja lähiala ehk Tallinna hipodroomi ala detailplaneeringu koostamisel ei ole seadust rikutud.


Ärimehed Jaan Manitski ja Mats Gabrielsson kavandavad praegusele hipodroomi alale elurajooni. Selle vastu võitlevad ägedalt mõned kodanikeühendused ja hipodroomiga seotud inimesed.

Harju maavalitsuse hinnangul on kohalik omavalitsus antud juhul piisavalt põhjendanud planeeringulahendust ning üldplaneeringu muutmise vajadust seoses hipodroomi ümberkolimise kavaga Saku valda.

«Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise otsustab Tallinna linnavolikogu. Seega tuleb nüüd Tallinna linnavolikogul langetada lõplik otsus selle üle, kas Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahendus, mille kohta esitati vastuväiteid planeeringu avaliku väljapaneku ajal, vastab avalikele huvidele ja väärtustele,» vahendas maavalitsuse pressiesindaja maavanema seisukohta.

Detailplaneeringu ja hipodroomi ala täisehitamise vastaste üks eestvedajaid Indrek Einberg leiab, et kuigi praegune Tallinna hipodroom kiratseb, on võimalik Eestiski viia traavisport nii öelda publikualade hulka ja korraldada hipodroomi töö kasumlikuks.

«Selleks saavutamiseks on olemas kolm peamist tingimust. Esiteks uus hasartmänguseadus, mis on traavlite - ja totalisaatorisõbralik. Teiseks hobusele, vaid vähem kui kahe aasta eest antud põllumajanduslooma tiitel, mis lubab temalgi osa saada eurotoetustest. Ja kolmandaks, piisava võidusõiduhobuste treenimise oskusega inimestest on praegu veel osa ja kõige kiuste jäänud Eestisse,» loetles Einberg.

Manitski ja Gabrielsson kavandavad uut hipodroomi ja hobuspordi keskust Saku valda umbes kümme korda suuremale alale kui Tallinna hipodroomi krunt. Selleks on seal algatatud detailplaneering, kuid vastaseid see ei kõiguta. Einbergi hinnangul võiksid kas riik või linn või mõlemad koos kunagise vea heaks teha ning hipodroomi ala ärimeestelt tagasi osta.

«Hipodroomi suurepärane asukoht nii tulevase publiku, kui praeguste hobuste poolt vaadatuna ei välista kindlasti tulevikus teiste hipodroomide rajamist Eestisse. Kuid seada nende rajamise eeltingimuseks praeguse hipodroomi likvideerimine on esmapilgul mõistetamatu. Kõrvaltvaatajale paistavad traavisport ja hipodroom võibolla tõesti koomas olevat. Aga hipodroomiga viimased kümme aastat toimunut jälginuna võin kinnitada, et see on kunstlikult esile kutsutud kooma,» lausus Einberg.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles