Kohalike vastuseis Kalasadama ala täisehitamisele viis niikaugele, et linnaplaneerijad otsustasid korraldada konkursi seal inimsõbraliku keskkonna loomiseks.
Konkurss otsib Kalasadamale varasemast paremat lahendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalasadama ligi 15 hektari suuruse maa-ala detailplaneeringu koostanud Nord Projekti arhitekt Meeli Truu kinnitas, et tema ei ole kunagi olnud arhitektuurikonkursi korraldamise vastu. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas seda teha.
Truu lisas, et rahvusvaheline konkurss läheb põhiarendajale ehk Pro Kapitalile kalliks maksma ning firma ei pruugi sellega nõus olla. Pealegi võib juhtuda, et korruselamute projekteerimise vastu, mis Kalasadama alale põhiliselt tulevad, ei pruugi välismaa tähtarhitektid üldse huvi tunda, kuna see on neile liiga tavaline töö.
Konkurss tuleb
Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen kinnitas, et arhitektuurikonkurss Kalasadama alale tõesti tuleb, kuid lõplikud tingimused ei ole veel otsustatud. Praegu kaaluvad linnaametnikud kokku 300 allkirjaga proteste ja ettepanekuid ning vastavad kõigile. Seejärel toimub detailplaneeringu avalik arutelu.
Edasi peab Harju maavanem järelevalve korras ütlema, kas kõik on ikka õigesti tehtud või tuleb veel midagi lisada. Alles seejärel saab selgeks, kas linnavolikogu saab Kalasadama planeeringu kehtestada.
Rikkineni sõnul käib praegu arutelu selle üle, kui palju tuleb Nord Projekti tehtud detailplaneeringut muuta. Kõige enam protestisid Kalamaja elanikud möödasõidutee ehk Põhjaväila ja liiga massiivsete elamute vastu.
«Ka see pole otsustatud, kas korraldada rahvusvaheline või lihtsalt avatud konkurss,» kinnitas Rikkinen. «Lõplikud tingimused töötatakse välja koostöös arhitektide liiduga. Põhjaväil peab sinna aga jääma, sest muidu ei ole võimalik liiklust kesklinnast kõrvale juhtida.»
Konkursi tingimustes antakse võistlejatele ette suurim lubatud hoonestusala, mis hõlmab Kalasadama alumist platood. Välja jääb tõenäoliselt Suur-Patarei tänava äärne ala.
Truu ütles, et tema pakutud pikad majad, mis asetsevad mererannaga risti, võib nüüd planeeringult minema pühkida. Ta lisas, et projekteerimise käigus kaaluti ka kaitstud sisehoovidega kvartaleid ja muid lahendusi, aga koos linnaplaneerijatega eelistati just pikki korrusmaju.
Truu sõnul on võimalik, et ta ise arhitektuurivõistlusel ei osale, sest on Kalasadamaga juba rohkem kui viis aastat tegelnud ning tema jaoks on see teema end ammendanud.
Truu ei nõustunud, et tema pakutud lahenduses on avalik ruum liiga pisike ning mere äärde pääseda keeruline. Ta lisas, et pikkade majade keskelt olid ette nähtud läbikäigud, nii et inimesed oleksid saanud seal vabalt liikuda ja mingit kinnist elamuala ei oleks tekkinud.
Esimene valguskiir
«Teisele poole linnahalli, mere äärde on arendajatel samuti kavas ehitada viis pikka elumaja,» ütles Truu. «Selle projekti vastu ei saabunud ühtegi protesti, sest tegemist on tühja maaga, mille läheduses keegi ei ela.»
Suur-Patarei tänaval elav arhitekt, üks kalamajalaste eestkõnelejaid Jaan Tiidemann ütles, et konkursi korraldamine on kindlasti esimene valguskiir, kuid siiski tuleb olla ettevaatlik. Kui peaks tulema kutsutud osalejatega konkurss, ei pruugi Kalasadamas parimat lahendust ikkagi sündida.
«Hea lahenduse eeldus on muidugi ka konkursi korralik eelarve,» kinnitas Tiidemann. «Kui raha on vähe, tulevad võistlema vaid tudengid ja asjaarmastajad.»