Kalamaja endise kalmistu puhkepargiks kujundamisel on enamik vajalikke kraave juba kaevatud, kuid luid seni välja tulnud ei ole. Küll aga mõned täitematerjaliks kasutatud hauakivide jäänused.
Kalamaja kalmistupark tõi päevavalgele vanu hauakive
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti järgi kaevatakse endisel Kalamaja kalmistul kõikvõimalike kaablite ja torude jaoks vajalikud kraavid surnuaia ajalooliste teede kohal ning otse üle
matmiskohtade ei minda. Seetõttu ei ole siiani ka ühtegi luud maapõuest ilmsiks tulnud.
Kalmistupargi peatöövõtja ASi Terrat projektijuht Erik Pärn ütles, et kõik kraavid kaevati võimalikult madalad. Et neil oli kasutada vana kalmistuplaan, sai vältida matmispaikade üleskaevamist.
Tema kinnitusel jäid ainult
ühes kohas kopa ette vanade hauakivide tükid, millest mõned olid päris hästi säilinud. Ühelt kivilt võis näiteks lugeda, et keegi 20-aastane Oldy Emilio Sannames oli oma otsa leidnud «tramvai» alla jäädes. Tegemist oli kalmistu madala kohaga, mistõttu võib arvata, et neid kive oli Nõukogude ajal surnuaiast pargi tegemisel kasutatud täitematerjalina.
«Me ei ole esimesed, kes sellel kalmistul kaevavad,» ütles Pärn. «Seetõttu mingeid puutumatuid asju ei ole me maapõuest kätte saanud. Mõned nimede ja daatumitega hauakivid, mille oleme leidnud, panime kõrvale, et neid edaspidi eksponeerida.» Kalamaja kalmistupargi renoveerimisel
muinsuskaitsealast järelevalvet tegev Vladimir Sokolovski firmast Tael ütles, et kraavide kaevamisel mingeid matusetunnuseid ilmsiks ei tulnud.
Leiti ka kunagiste ristide aluseid, kuid muinsuskaitseliselt ei ole need vääruslikud.
Konkreetsete inimeste nimedega kivid on kokku korjatud ning need pannakse kõigile vaatamiseks välja siis, kui park on korda tehtud.
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš ütles, et kõik Kalamaja kalmistul ilmsiks tulnud vähegi väärtuslikud leiud on kavas vaatamiseks välja panna kalmistu kunagises kellatornis, mis on küll restaureeritud, kuid vajab natuke kohendamist.
Ta kinnitas, et kalmistupargi uuendamine käib täie hooga ning selle aasta lõpuks saavad kõik kaevetööd ja vajalike juhtmete- torude paigaldamine
ühele poole. See tähendab, et järgmise aasta algul on võimalik töid jätkata
ning juuliks ka lõpetada.
Praegu tegeleb linnavalitsus kalmistu Kungla ja Uus Kalamaja tänava poolses servas seisvate vanade garaažidega, sest projekti järgi peaks nende asemele tulema laste mänguväljak.
Esialgu oli see rajatis kavandatud keset kalmistuparki, kuid ümberkaudsete
elanike tugeva vastuseisu tõttu pidid linnajuhid plaane muutma.
Kellatorni kõrval paikneb kümme garaaži, mis on sinna Nõukogude ajal ebaseaduslikult ehitatud. Lobudikke ei saa aga enne lammutada, kui need on tunnistatud peremeheta rajatisteks. Praegu on vastavad paberid juba Harju maavanema juures ning Boroditši sõnul jõuab küsimus veel sel aastal Tallinna linnavalitsuse istungile.
Keerulisem on asjaajamine aadressil Kungla 57, 59 ja 61
asuvate garaažidega, mille seaduslikud omanikud on nõus oma kruntidest küll loobuma, kuid tahavad vastu saada samaväärset maatükki kuskil Kalamaja asumis. Boroditši sõnul käivad garaažiomanikega praegu läbirääkimised, kuid lõplikke tulemusi veel ei ole.
Meeldiva asjana nimetas abilinnapea seda, et BLRT Grupp, kellele kuulub räämas telliskivihoone Kalamaja kalmistupargi aia taga, nõustus maja fassaadi järgmiseks aastaks korda tegema. Praegu käivad läbirääkimised
ka Tallinna klaverivabrikuga, et firma teeks ka oma hoone tagaseina ilusaks.
BLRT Grupi haldusdirektor Dmitri Kubõškin ütles, et Kalamaja kalmistu kõrvale jääva kunagise Noblessneri laevatehase kvartali arendamise on kontsern praegu kinnisvaraturu ebasoodsate tingimuste tõttu peatanud.
Sellele vaatamata on BLRT linnale kirjalikult lubanud, et teeb kalmistu veeres
asuva hoone fassaadi järgmiseks kevadeks korda, leides mingi ajutise lahenduse.