Riigikogu kantselei tehtud arvutuste kohaselt ei oleks Keskerakond saanud linnavolikogus üle poole kohtadest, kui 2005. aasta valimistel saadud hääled jagada kaheksa ringkonna asemel ühes ringkonnas.
Üks valimisringkond oleks jätnud Keskerakonna Tallinnas ainuvõimuta
6. november 2008, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas rõhutas riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Mihkel Pilving, et niisugused arvutused on pelgalt teoreetilised.
«Kui enne valimisi on teada, et valimised toimuvad ühes ringkonnas, oleks erakondadel teistsugune kandidaatide ülesseadmise strateegia (järjestus nimekirjas) ning teisiti hääletaks ka valijad, mis mõjutaks oluliselt ka valimistulemust,» märkis ta.
Kuigi Keskerakond võitis 2005. aastal linnavolikogu valimised kuues linnaosas, põhines nende mäekõrgune ülekaal teiste ees siiski kahel linnaosal - Lasnamäel ja Põhja-Tallinnal.
Lasnamäel võttis keskpartei 13st jagatud kohast 10 ning Põhja-Tallinnas kaheksast kohast kuus. Kuigi erakond oli edukaim ka Haaberstis, Kesklinnas, Kristiines ja Lasnamäel, pälvisid nad nendes linnaosades 1-2 mandaati enam kui paremuselt järgmine partei.
Tallinna 63-liikmelises volikogus on Keskerakonnal 32 kohta. Suuruselt teine fraktsioon on Reformierakonnal, mis sai valimistel 15 kohta, kuid kust kaks inimest on praeguseks välja astunud.
Keskerakonna edule aitab oluliselt kaasa ka D`Hondti meetodi kasutamine mandaatide jaotamisel. See tähendab, et kohad volikogus ei jaotata ära mitte otseselt saadud häälte protsendi järgi, vaid edukaim partei saab neid veelgi juurde.
Nii näiteks kogus Keskerakond 2005. aasta valimistel Lasnamäel 58 protsenti häältest, kuid 77 protsenti mandaatidest. Põhja-Tallinnas aga 55 protsenti häältest, kuid 75 protsenti mandaatidest.
Riigikogu kantselei tehtud arvutus ühe ringkonna puhul oleks andnud Keskerakonnale volikogus 30 kohta, Reformierakonnale 14 kohta, Isamaaliidule 7 kohta, Sotsiaaldemokraatidele 7 kohta ning Res Publicale 5 kohta. Keskparteil poleks sellega olnud võimalust üksi pealinnas võim võtta.
Ühe ringkonna puhul hajuvad Lasnamäe ja Põhja-Tallinna hääled enam ära.
Riigikogu kantselei tegi 2005. aasta tulemusi aluseks võttes arvutuse ka sel moel, et linnaosades jagatavad mandaadid põhineksid enam sellele, kui palju on vastavas linnaosas valijaid.
Kui praeguse valimisseaduse järgi jagatakse 14 500 elanikuga Pirital välja viis volikogu kohta ja 112 900 elanikuga Lasnamäel 13 kohta, siis riigikogu kantselei poolt välja toodud võrdse jaotuse korral läheks Pirital jagamisele kaks kohta ning Lasnamäel 18.
Taoline kaheksa ringkonna allesjätmine ning mandaatide arvu muutmine oleks Keskerakonnale kasulikum, sest 2005. aasta tulemuste põhjal saaksid nad siis linnavolikogus 34 kohta.
Pilving tõi välja ka kurioosse juhtumi 2002. aasta volikogu valimistest Tallinnas, kui Isamaaliit sai valimistel 10 466 häält (6,8 protsenti kõigist valijate häältest), kuid ei saanud volikogus ühtegi kohta, kuna üheski valimisringkonnas ei saanud erakond mandaadi võitmiseks vajalikke hääli.
Ühtse ülelinnalise valimisringkonna korral oleks nad võinud saada selle hääletamistulemusega volikogus neli kohta, märkis ta.