Robert Antropov pääseb ilmselt karistuseta

Ligi kaks nädalat pärast seda, kui Postimees endise politseipeadirektori ja praeguse Paldiski Sadamate ASi juhatuse esimehe Robert Antropovi omavolilise muinsuskaitsealusele maale tenniseväljaku rajamise avalikkuse ette tõi, ei ole endiselt keegi rikkumise osas menetlust alustanud ning ilmselt ka ei alusta.

Jõelähtme valla väärtegude menetleja Uno Paas märkis, et tema isiklikult põhjust ja võimalust Antropovi karistamiseks ei näe.

«Väärtegu aegub kahe aastaga alates toimepanekust, tema rajas selle väidetavalt 1999. aastal. Ükskõik mis väärtegu ma ka ei leiaks, need on kõik aegunud,» lausus Paas, kes on kauaaegse juhtiva politseinikuna Antropoviga samal ajal politseisüsteemis töötanud.

«Ja ma vaatasin seda väljakut, ei ole seal ulatuslikke kaevetöid tehtud ega loodusele pöördumatut kahju tekitatud, pigem on selle maa eest hoolt kantud,» leidis vallaametnik Antropovi tegutsemises hoopis positiivseid nüansse.

Vallaametnik ei näe süüd

«Antropov ei ole ju end varjanud, ka ei olnud 1999. aastal väga täpseid mõõteriistu, polnud veel GPSi, no läks natuke viltu,» ei leidnud Paas endise politseijuhi tegevuses suurt pattu.

«Ei ole ju tegemist sellise ajaga, mis paljusid inimesi segaks. See ei ole pinnasele ohtlik, inimestele ohtlik, lihtsalt on vale maa peale sattunud,» seletas vallaametnik.

«Suur protsent Eestimaa inimestest askeldab tihtipeale riigi maa peal, ka mina olen riigi maa peale istutanud lillekesi ja rehitsenud seal, mis väärtegu see on,» lisas ta.

Samuti pole Paasi sõnul kindel, kas tenniseväljaku rajamine üldse ehitusseaduse alla käib, kuna sügavaid pinnasekaevetöid pole tehtud. «Ma natuke veel tutvun, ehk nädala pärast saab kindlaid vastuseid öelda,» ütles ta.

Maa-ameti peadirektori asetäitja kt Anne Toom kinnitas, et omavoliliselt ehitatud väljaku tagantjärele seadustamiseks Antropovil võimalust ei ole, samuti ei saa ta ostueesõigusega maad omandada.

Erastamine võimatu

«Võimalus [seadustada – toim] oleks sellisel juhul, kui riik otsustab selle maa riigi omandisse jätta ja võõrandada enampakkumise kaudu terve selle ala, mitte tüki sellest,» leidis Toom. «Aga riik seda kindlasti ei tee.»

Seda tükki reformimata maast, kuhu tenniseväljak ulatub, saaks erastada vaid siis, kui tegemist oleks maareformi käigus tekkinud siilu või ribaga, mis on jäänud teiste maatükkide vahele ja mida iseseisva katastriüksusena kasutada ei saa.

«Aga praegu mina seda riba või siilu seal küll ei näe, sest tegemist on ju suurema reformimata maaga, millest lihtsalt ühele osale on ehitatud midagi peale,» ütles Toom.

Ehitusseaduse alla käib väljak tema sõnul aga kindlasti, sest selle rajamiseks on kooritud maad ja täidetud pinnast.

Antropov märkis, et tema on väljakut üritanud seadustada alates 2005. aastast, kui avastas, et spordiplats kinnistu piiridest välja ulatub. Paraku pole aga tegutsemisel seni tulemust olnud.