Riigikogu hakkab Tallinna valimissüsteemi muutma

Urmas Seaver
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on Pirita elaniku häälele märksa suurem kaal kui Lasnamäe elaniku omal. Pildil on Pirita valimisjaoskond eelmise kohalike omavalituse volikogu valimiste ajal.
Praegu on Pirita elaniku häälele märksa suurem kaal kui Lasnamäe elaniku omal. Pildil on Pirita valimisjaoskond eelmise kohalike omavalituse volikogu valimiste ajal. Foto: Raigo Pajula

Riigikogu kiitis täna suure häälteenamusega heaks ettepaneku asuda muutma Tallinna valimissüsteemi, mida õiguskantsler peab põhiseadusega vastuolus olevaks.

Tallinna valimissüsteemi muutmise poolt hääletas 66 riigikogulast ning vastu oli 4.

Mitme riigikogulase hinnangul pani õiguskantsleri ettepanek parlamendi tegelikult sundseisu süsteemi kiireks muutmiseks enne järgmise aasta oktoobris peetavaid kohalike omavalitsuste valimisi, et ei jääks üles teadmist, et toimuvate valimiste põhjal linnavolikogu kohtade jaotumine võib olla põhiseaduse vastane.

Nii Urmas Reinsalu (IRL) kui ka Igor Gräzin (Reformierakond) viitasid võimalusele, et Tallinna volikogu valimistel ebaõnnestuv erakond võib volikogu uue koosseisu pärast valimisi kohtus vaidlustada.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Reinsalu sõnul märkis ka vabariigi valimiskomisjoni esindaja komisjonis toimunud arutelu ajal, et minna valmistele vastu vaieldava valimisüsteemiga on väga riskantne.

«Oleme sundseisus»

«Oleme täna tegelikult sundseisus,» lausus Reinsalu täna riigikogus. «Nõustun Igor Gräziniga, et kaotaja on valimistel alati olemas.»

Õiguskantsler tegi ettepaneku muuta Tallinna volikogu kehtivat valimissüsteemi seetõttu, et peab seda põhiseadusega vastuolus olevaks, sest lasnamäelase hääl maksab piritalase omast ligi neli korda vähem.

Tallinna praegune kaheksa ringkonnaga valimissüsteem seisneb põhimõttel, et pooled volikogu kohtadest jagatakse erijaotuse põhjal võrdselt kaheksa linnaosa vahel ja ülejäänud jagatakse valijate arvu arvestades. Nii läheb Pirital jagamisele 5 mandaati, Lasnamäel aga 13.

Pelgalt valijate arvu arvestades läheks Pirital jagamisele 2 ning Lasnamäel 18 mandaati. Praegune süsteem on kehtestatud just meelega selline, et väiksema elanike arvuga linnaosade mõju oleks suurem ja see aitaks säilitada nende identiteeti.

Õiguskantsleri hinnangul pole aga linnaosa identiteedile viidates mandaatide erijaotus õigustatud, sest linnaosa identiteedil pole põhiseaduslikku tähendust. Tederi väitel ei esinda linnavolikogu liikmed mitte oma linnaosa vaid peavad silmas pidama terve Tallinna huve.

Saadikud tahavad linnaosasid kaitsta

Praegune riigikogu liige ning kunagine Haabersti linnaosa vanem ja linnavolikogu liige Taavi Rõivas ütles, et Haaberstist valitud saadikuna oli tal mitmel korral volikogus investeeringute teemal vaidlusi Piritalt valitud saadikutega, sest nende huvid ei kattunud.

«See, et Pirital on viis mandaati, on selgelt Pirita huvides,» lausus ta. «Linnaosadel on oma identiteet ja seda tuleb kaitsta.»

Ka riigikogulased Raivo Järvi, Andres Herkel, Keit Pentus, Urmas Reinsalu ja Mark Soosaar viitasid linnaosade identiteedile ja selle kaitsmise vajadusele.

Ettepaneku analüüsida Tallinna valimissüsteemi vastavust põhiseadusega tegi õiguskanstlerile keskerakondlane Ain Seppik. Kui jätta alles kaheksa ringkonda ja suurendada Lasnamäe mandaatide arvu, oleks see kasulik just keskparteile, sest nemad on reeglina Lasnamäel ülivõimsad võitjad.

Samas on õiguskantsler vihjanud ka võimalusele minna üle ühe ringkonna süsteemile või võtta kasutusele mitme ringkonna süsteem, kus ringkonnad oleksid võrdsed.

Riigikogus toimunud arutelul jäi täna lahtiseks, mil moel Tallinna valimissüsteemi muutma hakatakse, et see põhiseadusega kooskõlla saaks. Muudatust hakkab välja töötama riigikogu põhiseaduskomisjon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles