Rebane: soovi korral oleksin kapotimehe kohe maha raputanud

Urmas Seaver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Rebane.
Kalev Rebane. Foto: Mihkel Maripuu
Tallinnapostimees.ee avaldab muutmata kujul eile Ühisteenuste liikluskorraldajat ligi 1,5 kilomeetrit kapotil sõidutanud skandaalse aktivisti Kalev Rebase seletuse juhtunule.

Action Tallinna tänavatel

Kapotile hüppamine

Kui Teie auto kapotile keegi tundmatu sajakilone mehemürakas hüppab, rusikaga prõmmima ja karjuma kukub, siis ehmataksite ka Teie - garanteerin seda. Ma ei ole argpüks, kuid on loomulik, et privaatse ruumi ja vara ründamine tekitab ohvris hirmu.

Kas «reguleerija» motiiviks oli minu kinni pidamine, elamus-sport, kuulsus, või kõik need jääb mehe enda teada. Igatahes ronis mees kapotile vabatahtlikult. Ning pean oluliseks toonitada, et kapotile hüppamise hetkel auto seisis. Tema ründas mind, mitte vastupidi.
Keset tööpäeva teel koostööpartneri juurest kontorisse. Milleks?

Liiklus-eeskiri

Ma ei ole iga-päevane sõitja. Tunnistan, et panin toime liikluseeskirja rikkumise, keerates Pärnu maanteelt Kaarli puiesteele, kuna ei märganud ajutist liiklusmärki ning sõitsin liiklusvoolust. Tagantjärgi on mulle selgitatud, et sealt tohivad millegi pärast sõita ainult taksod.

Mina ei saanud aru, et mees on liiklusreguleerija, sest Tal puudus vastav vormiriietus. Reguleerija all mõistetakse oma volituste piires liiklust korraldavat isikut, kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk.

Neoonvest, mis on seljas igal teisel kojamehel ei ole reguleerija vormiriietus. Liikluseeskiri näeb samuti ette peatumismärguande, ja selleks ei ole auto kapotile ronimine. Minu teada ei näe ükski seadus ega eeskiri ette auto kapotile ronimist, ning sellele rusikaga prõmmimist.

Ummikud Tallinna südames

Igaüks teab kui ebameeldiv on istuda ummikus. Autos või ühistranspordis. Ummikud on erakordselt ebameeldivad nähtused ning äärmiselt kahjulikud ka osooni kihile.

Liikluseeskirja paragrahv 151 määrab kohad kus ei tohi peatuda. Muuhulgas, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid.

Minu selja taga signaalitasid mitu autot ja rahvast täis bussid. Kogu ristmik oli kinni sellepärast, et keegi hull oli mulle kapoti peale roninud, ning keeldus sealt maha minemast.

Käitumine ohtlikus olukorras

Ilmselt oleks olnud õigem politseisse helistada, kuid tegin vale otsuse. Otsustasin natuke edasi liikuda, et vähemalt bussid saaksid ristmiku vabastada. Pidasin kinni kakskümmend meetrit hiljem Tallinna linnavalitsuse hoone ees.

Palusin mehel uuesti maha tulla. Ta ei teinud seda, vaid hakkas hoopis mobiiltelefoniga rääkima. Kuna ka seal oli peatumine keelatud, siis liikusin vaikselt edasi.

Järgmisena peatusin Kaarli kiriku juures. Palusin meest uuesti. Kuid tundus, et Ta tunneb end suure sooja kapoti peal väga hästi. Mees vaatas hoopis kõrvale, nagu ei märkakski mind. Jäin jälle liiklusele ette, ning pidin edasi liikuma.

Sõitisime üles Toompeale. Ka sellel tänaval ei tohtinud seisma jääda. Toompea ristmikul seisime mitu minutit, ootasin, et mees mõistuse pähe võtaks. Kuid Tema rääkis ikka mobiiltelefoniga, ega vaadanud minu poolegi.

Kuna ma välja ei julgenud minna, sest kartsin füüsilist konflikti, siis otsustasin, et sõidan hästi aeglaselt koju, mis asub Toompea lähedal.

Füüsika seadused

Ma ei alahinda sugugi «kangelasliku reguleerija» kaskadöörivõimeid. Kuid antud auto kaalub üle kahe tonni, ning kiirendab sajani 7,5 sekundiga. «Liikluskorraldaja» istus mu kapoti peal ja rääkis mobiiliga.

Kas tõesti leidub niivõrd füüsika võõraid inimesi, kes usuksid, et ma üritasin Teda maha raputada? Ükskõik kumma pedaali sentimeetri jagu vajutamise, või rooli järsu keeramise järel oleks see mehemürakas ennast kahtlemata kraavist leidnud.

Olen mitme ettevõtte edukas omanik. Miks peaksin mina tahtma mingi tundmatu kaskadööriga linna vahel trikitades rahva meelt lahutada?

Selge see, et pidasin ekstra tähelepanelikult silmas mehe ohutust. Vaatamata agressiivsele ja hullumeelsele käitumisele ei olnud mul mingit isu Talle liiga teha. Liiklusmõrtsukaks saada, ja oma elu ära rikkuda.

Kogu meie sõidu jooksul ei ületanud kiirus kordagi 20 km/h ning ma peatusin igas võimalikus kohas, et paluda mehel kapotilt maha tulla. Ta ei teinud seda. Vähemalt on Eesti rahvas saanud endale uue kangelase: Kapoti-Arvo.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles