Paldiski teenib loata laoplatside eest päevas 40 000 krooni

Endise politseijuhi Robert Antropovi juhitud Paldiski Sadamate ASiga seotud firma ehitas ebaseaduslikult Paldiskisse laoplatsid, mille lammutamise on linn võtnud oma eesmärgiks, kuid enne seda nõuavad nad iga päev firmalt 40 000 krooni sunniraha.

Tenniseväljaku osaliselt riigi maale rajamisega viimasel ajal avalikkuse tähelepanu alla sattunud Robert Antropovi juhitud Paldiski Sadamate ASiga otseselt seotud OÜ Altoona alustas selle aasta juulis tolli laoplatside ehitust Paldiskis. Neljal kinnistul üldpindalaga ligikaudu 30 hektarit puuduvad aga nii detailplaneering kui ehitusluba.

Osaühingu tegevuse järele valvab Antropovi juhitud Paldiski Sadamate AS, mis pole loa puudumisest numbrit teinud.

Linn tegi Altoonale ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks, mille peale viimane vastas, et tegemist ei ole ehitisega, vaid lihtsalt pinnase tasandamisega. «Nüüd on platsid valmis ning tegemist on ilmselgelt ehitistega koos elektripostide, aia ja asfaltplatsidega,» ütles kurjalt Paldiski linnapea Jaan Mölder.

Paldiski linn on esitanud ettekirjutuse ehitiste lammutamiseks. Nüüd on platsid võetud kasutusse ning linn esitanud ettekirjutuse, et ebaseaduslike ehitiste kasutamine lõpetataks.

Kurioosseks teeb loo veel see, et taotluse saada luba kahe kinnistu kasutusele võtmiseks esitas ettevõte linnale alles eile.

Ettekirjutuste peale on sadamapidajad Möldri sõnul vaid irvitanud. «Eks me nüüd vaatame, mis edasi saab,» ütles ta. «Vastavalt seadusele kohustub kohalik omavalitsus ebaseaduslikud ehitised likvideerima.»

Enne seda on aga Paldiskil võimalik nende ehitiste arvel oma tuleva aasta eelarvet kosutada. Nimelt võib kohalik omavalitsus niisuguse käitumise puhul nõuda iga päev välja sunniraha, mille maksimummäär on 10 000 krooni.

«Praegu ei leia me ühtegi pehmendavat asjaolu, sest neid on korduvalt ebaseadusliku tegevuse eest hoiatatud ning nende tegevus on olnud selles hoolimata algusest peale valetav,» tõdes Mölder. Praeguseks on ta andnud oma allkirja umbes kümnele sunnirahakirjale. Nelja kinnistu eest tiksub linnaeelarvesse iga päev 40 000 krooni.

«Aga tegemist on objektiga, mille üldmaksumuseks on hinnanguliselt 40 miljonit krooni, ja 40 000 pole seega neile kindlasti mõjus sunnivahend,» nentis Mölder. Eelarvesse plaanib ta aga selle juhtumi tõttu lisa vähemalt kolm miljonit krooni.

Kui osaühing kümne päeva jooksul sunniraha ära ei maksa, siis võtab kohtutäitur selle raha nende arvelt maha ja teeb märked ka kinnisturaamatusse.

Altoona esindaja Gennadi Gretško sõnul algatati detailplaneering juba 2003. aastal, kuid menetlemine peatus neile teadmata põhjustel. 2006. aastal pöörduti linnavõimu poole järelepärimistega ning taotlusega detailplaneeringu menetlemist jätkata ning veel läinud aastalgi üritas Altoona planeeringu alustamist algatada.

«Kuid linnavalitsus on pidanud vajalikuks selles osas Põhjasadamat ja Altoonat lihtsalt ignoreerida ning menetlemine ei ole mingis suunas edasi liikunud,» nentis Gretško. Altoona on seisukohal, et tegutseb seaduspäraselt. Firma on kõik ettekirjutused vaidlustanud ning esitanud kaebused kohtule.