Edgar Savisaar jätkab kapoga vägikaikavedu

«Oluline on välja selgitada, kas kaitsepolitsei käigust linnavalitsusse teadis reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip ja kas korralduse andis sotsiaaldemokraadist siseminister Jüri Pihl,» rääkis Savisaar. «Mõlemad on poliitilised ametiisikud ja vastutavad selle eest.»

Aeg tunnistas, et kaitsepolitseinikud käisid toona Tallinna abilinnapea nõuniku Ivo Parbuse kabinetis ning viisid sealt ära varem paigutatud salvestusseadmed. Need pidid ilmselt fikseerima pistisekahtluse tõttu vahistatud Parbuse tegevust.

«Tõepoolest, me täitsime poliitilist tahet, sest möödunud aasta suvel anti viie omavalitsuse võimalike korruptsioonijuhtumite uurimine üle kapole,» rääkis Aeg. «Nüüd siis hakkavad töö viljad paistma.»

Poliitilist mõjutatust ei pidanud Aeg võimalikuks, sest lisaks kapole osalevad menetluses ka prokuratuur ja kohus. Ta rõhutas, et nende tegevus toimus kohtuniku otsuse alusel.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liige Ain Seppik rõhutas, et kriminaalmenetluses on lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud.

«Kuigi tegelikult peaks asi vastupidi käima, alustatakse menetlust pealtkuulamisest ja lõpetatakse inimeste ülekuulamisega,» rääkis Seppik. Tema hinnangul oleks võinud Parbuse kabinetis teha vaatlusi päevasel ajal, probleeme tekitamata.

«Kes seda teab, et sinna midagi juurde ei toodud?» küsis Seppik, sest kabinetis käidi ka n-ö avalikult 11. detsembril ning viidi ära veel üks ese.

Aegi sõnul oli aga ese juba eelnevalt fikseeritud ja toimikutes kirjas, ent  sellele mindi hiljem järele, sest eseme vajalikkus menetluses selgus alles hiljem.

Seppiku hinnangul oli tegemist haleda läbikukkumisega, kuna riigisaladusega kaitstud kaitsepolitsei ametnikud ronisid otse kaamerasilma alla. Ka Aeg möönis, et nende tegemises oli möödalaskmisi ja töötajate filmilindile jäämine ei tee au.

Siiski ei saavat kaitsepolitsei juhi sõnul säärast tegevust päevasel ajal läbi viia, sest nende tegevust pole tarvis avalikkusele afišeerida ning kõik linnaametnikud ei pea teatud toimingutest teadma. Samuti annaks see võimaluse järeldada, kuhu ja kuidas olid jälitusseadmed paigaldatud, lisas Aeg.

Savisaare sõnul oli kaitsepolitseinike käitumine linnavalitsuse hoone valvuri suhtes jõhker. Väidet kinnitavat valvuri seletuskiri. Viimase kohaselt olevat valvur ametnikke valvekaamerate eest hoiatanud, mille peale vastati, et toimuv pole tema asi ning kui ta tahab edasi töötada, siis pidagu lõuad ja täitku käsku. Valvuri ametisse jäämine selgub sisejuurdluse käigus.

Seppiku hinnangul võib linnavalitsuse valvuri ähvardamist käsitleda ametiseisundi kuritarvitamisena ja üleüldse olevat kaitsepolitseinikel karistamatuse tunne. «Neil on kombeks öelda, et toimuv on riigisaladus ja ülejäänud riik söögu heinu,» märkis ta.

Jälitustegevuse seaduse alusel võib nõuda isiku vaikimist, kui see on menetluse huvides.

Seevastu Aeg peab kaitsepolitseinike jõhkrat käitumist vähetõenäoliseks. «Et nad olid seal seaduslikul alusel, polnud ka ülbitsemiseks põhjust,» selgitas ta. «Ametnikud tutvustasid end, selgitasid sisenemise vajadust ja näitasid kohtuniku otsust.»

Valvuri seletuskirjas esinevaid väiteid ei jäeta Aegi kinnitusel tähelepanuta ja tõe väljaselgitamiseks vesteldakse nii valvuri kui kaitsepolitseinikega.