Invamärgiga sõiduki juht ei pea alati ise sant olema

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sageli tuleb ette, et terved inimesed pargivad oma auto invaliidide sõidukitele mõeldud kohale. Pildil oleval Audil on parkimist lubav
kaart siiski olemas.
Sageli tuleb ette, et terved inimesed pargivad oma auto invaliidide sõidukitele mõeldud kohale. Pildil oleval Audil on parkimist lubav kaart siiski olemas. Foto: Liis Treimann

Kui uhkel sõidukil on invaauto märk ja sealt kalpsab välja inimene, kel pole pealtnäha mingit füüsilist puuet, siis ei maksa alati arvata, et tegemist on petturiga.



Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaarte väljastatakse ka vaegnägijatele ja pimedatele ning üldhaigestumise tagajärjel sõiduabi vajavatele isikutele, kelle autot juhib invaliidi teenindav inimene.

«Suureks probleemiks ongi see, et puudega inimese sõiduki parkimiskaart ja puudega isikut teenindava sõiduki parkimiskaart väljastatakse mõlemad perearsti teatise alusel ja on ka visuaalselt täpselt ühesugused, seega ei ole võimalik neid eristada,» ütles Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli.

Tema sõnul pole linnal teavet, kui palju kasutab soodusparkimislubasid invaliid ise ja kui palju invaliidi teenindav inimene. Möödunud aastal väljastas Tallinna transpordiamet 525 invaparkimiskaarti. Neist 263 on antud liikumispuudega inimestele ja 22 vaegnägijale.

240 kaardi puhul on aga perearst määratlenud soodustuse saamise aluseks üldhaigestumise, näiteks insuldi- või infarktijärgse seisundi.

«Linnal puudub ka teave, kas perearst on oma õigust niisuguse kaardi taotlemisel kuritarvitanud või mitte. Aga tähelepanek, et puudega inimese sõiduki parkimiskaarti kasutavad isikud, kel väliselt mingit puuet polegi, on asjakohane. Olen ka ise korduvalt sarnaseid situatsioone linna peal märganud ja neist transpordiametit informeerinud,» rääkis Mutli.

Möödunud aastal tühistati linnas kaks invaparkimiskaarti, sest need olid omanikult varastatud. Kolm kaarti võeti ära ebasihipärase kasutamise tõttu. «Neid kasutas inimene, kel puudus puue ja tegu polnud ka invaliidi teenindamisega,» märkis abilinnapea.

Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna eakate ja puuetega inimeste poliitika juhi Monika Haukanõmme sõnul on ta kuulnud juhtumitest, kus kaarti kasutatakse teenindava sõiduki parkimisel. Kuid on raske tuvastada, kas tõesti on tegemist olukorraga, kus elujõus inimene teenindab oma autoga puudega inimest või mitte.

Haukanõmme hinnangul esineb aga rohkem sellist kuritarvitamist, kus terved inimesed seavad oma auto puuetega inimestele mõeldud parkimiskohtadele.

«Samas on tekkinud olukordi, kus näiteks puudega lapse ema saadab hommikul last kooli, jättes auto kooli ukse juurde. Ta on saanud trahvi, kuna lahkus autost, samas ei saa puudega last saata tihti üksi ka kooli uksest sisse,» tõi ta teistpidise näite.

Kuritarvitamiste vähendamise eelduseks peab Haukanõmm kõigi osapoolte teadlikkuse suurenemist ja omavahelist koostööd. Ka planeerib ministeerium muuta nii liikluskindlustuse seadust kui ka vastavat määrust, sest parkimiskaardi kujundus on praeguseks aegunud ega vasta enam ELi soovitustele.

«Samuti tahame muuta kaar­ti turvalisemaks, et vähendada kuritarvitamisi,» lisas Haukanõmm.

Parkimiskaarte trükib SA Eesti Puuetega Inimeste Fond sotsiaalministeeriumi tellimisel. Fond müüb neid kohalikele omavalitsustele, kes omakorda müüvad neid 40 krooni eest invaliidile või pimedale perearsti tõendi alusel.

Parkimiskaart antakse viieks aastaks. Sellega varustatud sõiduk võib teatud tingimustel peatuda ja parkida seda keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas.

Invasõidukitele antud parkimiskaardid

2001. aastal     4232
2002. aastal     383
2003. aastal     318
2004. aastal     862
2005. aastal     1011
2006. aastal     2598
2007. aastal     1530
2008. aastal     2406
allikas: sotsiaalministeerium

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles