Aegna saare elanikud leidsid taas haruldusi

Urmas Seaver
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aegna saarelt leitud vana kauss.
Aegna saarelt leitud vana kauss. Foto: Hugo Udusaar

Aegna saare elanikud leidsid saare lääneranniku kaldajärsakult 14,5-kilose vana suurtükikuuli ja vana paja, mis on jätk kaks nädalat tagasi leitud ajaloolisele kivilabürindile.

Kuul ja pada leiti kaldajärsaku pinnasekihist ning nad olid lähestikku, kirjutas Aegna saare koduleht. Leitud kuuli puhul on tegemist malmist 5,9-tollise (diameeter 150 millimeetrit) ning 32-naelase (kaal 14,5 kilogrammi) suurtükikuuliga.

Leiu ilmsikstulek on tingitud saare lääneranniku kalda erosiooniga. Viimaste aastate pehmed talved ei ole võimaldanud ka kaldaääre külmumist ja mere kaanetumist, mistõttu sügis-talvised sagedased tugevad tormid räsivad kaldaäärt.

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-koguhoidja (relvakogu) Jaak Mälli hinnangul võib kuul pärineda 18. sajandi - 19. sajandi algusest, seisab kodelehel. Mälli sõnul sobib leitud kuul suure laskekauguse tõttu igati rannakindlustusele, sest nii raskeid kahureid panid oma kõige suurematele laevadele ainult prantslased.

Kaks nädalat tagasi leidsid elanikud Aegna saarelt vana kivilabürindi, mida peeti hävinuks.

Tallinnast 14 kilomeetri kaugusel asuv Aegna saar on tükike pealinnast.

Aegna hakkas merepinnast kerkima umbes 4000 aastat tagasi. Esialgu ulatus merest välja väike laid. Täna on kunagise laiu kohal saare keskosas ligi 11-meetrine kõrgendik ja saare pindala on 293 hektarit.

Varaseim viide Aegnale on aastast 1297, milles Taani kuningas Erik Menved keelab seal metsaraie.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles