Tallinna kommunaalamet asus abilinnapea Deniss Boroditši soovil välja töötama linna oma raadiojaama lähteülesannet ja eelarvet, et linnajuhid saaksid otsustada, kas idee tasub elluviimist või mitte.
Tallinn kaalub oma raadiojaama rajamist
26. jaanuar 2009, 13:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettepaneku oma raadiojaama rajamiseks said linnajuhid Põhja-Eesti päästekeskuse direktorilt Raik Saartilt ning Boroditši sõnul saatis ta selle ettepaneku ametisse edasi kontseptsiooni väljatöötamiseks.
«Et kuidas nad seda raadiot näeksid, kui nad üldse seda vajalikuks peavad ning mida see linnale tähendaks nii tehniliselt kui ka rahaliselt,» ütles Boroditš Tallinnapostimees.ee`le. «Ja siis me vaatame, kas asjaga tasub üldse edasi minna või mitte.»
Saart märkis oma ettepanekus linnavalitsusele, et Tallinnas puudub operatiivse info edastamise kanal, mis võimaldaks kiiret teavet juhtunu kohta, andes samas ka selgeid juhiseid või käitumissoovitusi.
Nii on tema hinnangul linna normaalse elurütmi häirete korral alati raskusi juhtunust elanikkonda teavitada. «Linnavalitsuse pressiteateid kas ei avaldata või kaovad nad muu informatsiooni tulva,» tõdes ta. «Paraku on ka meedia rohkem huvitatud juhtunu juures süüdlase leidmisest või emotsioonide õhutamisest, kui linlasele vajaliku infi edastamisest.»
Saarti sõnul on eriti kahetsust vääriv teabe puudulikkus halbade ilmastikuolude korral, kui liikluses on probleeme, ühistransport ei liigu graafiku alusel või ilmnevad muud igapäevast elu häirivad tegurid.
Ta lausus, et paljudes Euroopa linnades jagavad praktilist infot liiklusuudiseid edastavad raadiojaamad, kuid Tallinnas pole liiklusummikud nii ulatuslikud, et selleks oleks vaja spetsiaalset raadiot ellu kutsuda.
Saart märkis, et infoga on probleeme suurte õnnetuste ajal ning samuti suurte ürituste läbiviimiseks kehtestatud ajutiste liikluspiirangute pärast, mil automaatselt kasvab helistajate arv abitelefonile 1345.
«Teen ettepaneku kutsuda ellu pealinna raadio, näiteks «Rae Raadio» nime all, mis kasutaks oma töös kahte sagedust - eesti- ja venekeelse kuulaja jaoks eraldi,» märkis oma ettepanekus Saart. «Loomulikult ei saa ükski raadio eksisteerida ka ilma muusika, päevauudiste, kultuuri-, noorte- ja haridussaadete ning muude teemadeta.»
Tema hinnangul on Eesti raadiomaastik ööpäevaste infopõhiste raadiojaamade suhtes üsna tühi.
Boroditš ütles, et Saarti välja toodud põhjendused on mõistlikud, mistõttu linnajuhid otsustasidki ideed analüüsida. Ta lisas, et raadio on kõige parem infokanal kiiresti inimesteni jõudmiseks.