Kultuuripealinnaks saamise ettevalmistused lähevad edukalt

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sihtasutuse Tallinn 2011 juht Mikko Fritze ja abilinnapea Kaia Jäppinen.
Sihtasutuse Tallinn 2011 juht Mikko Fritze ja abilinnapea Kaia Jäppinen. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnade projekti hindamis- ja järelevalvekomitee kiitis oma äsja valminud vaheraportis heaks Tallinna senised ettevalmistused.


Samas märgiti, et on vaja kiiresti saavutada kokkulepped riigi osaluses programmi rahastamisel ning jätkata tööd Tallinna multikultuurse elanikkonna kaasamiseks programmi, teatas Sihtasutuse Tallinn 2011 kommunikatsioonijuhi asetäitja Eva Saar.

Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna ettevalmistuste kohta märgiti vaheraportis, et «esitatud programmis on nüüd tugev fookus Tallinna linnaruumi pikaajalisel edendamisel, loomekeskkonna ja sotsiaalse kaasatuse arendamisel. Samuti julgustab programm innovaatilist mõtteviisi, hoiab traditsioone ja taasavastab unustatud. Tähtis roll on ka rahvusvahelise kultuurivahetuse turgutamisel. Esitatud programm rõhutab Tallinna avatust merele ja linna suhet loodusliku keskkonnaga.».

Hindamis- ja järelevalvekomitee tõdes, et 2008. aasta mais välja kuulutatud avatud projektikonkurss on olnud viljakas ning laekunud 108 projektiideest on 25 juba arendamises. Tänaseks on arenduses juba 75 projekti.

Sihtasutuse Tallinn 2011 juhataja Mikko Fritze sõnul on komitee positiivne raport tunnustuseks seni tehtud tööle. «Süda on rahul - hoolimata nii suure asja ettevalmistamisega kaasnevatest eriarvamustest ja vaidlustest on seni tehtu hästi välja kukkunud. Ma väga loodan, et kultuuripealinna idee ja programmi ette valmistav sihtasutus jäetakse kõrvale poliitilisest kemplusest ja valimiskampaaniatest - tegu on kogu Eesti jaoks ainukordse rahvusvahelise võimalusega, mitte loorberipärjaga mõne erakonna või poliitiku kaelas. Seetõttu on vajalik, et linnavõimu ja riigivõimu esindajad suudavad kultuuripealinna rahastamises järgmiseks kolmeks aastaks üheselt kokku leppida,» lausus Fritze.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles